Teadmisi rinnavähist

„Teadmisi rinnavähist” on brošüür. Brošüüri seisukord: nagu uus.

Hind: 9.90

„Teadmisi rinnavähist” – tutvustus

See brošüür on mõeldud neile, kel endal või kelle lähedasel on rinnavähk. Ta aitab mõista seda haigust – selgitab diagnoosimist, ravi ja ka seda, kuidas haigusega toime tulla, sellega elada.

Sisukord
• Rinnavähi vormid
• Kuidas arst rinnavähki diagnoosib?
• Uuringud
• Rinnavähi staadiumid
• Milliseid ravimeetodeid kasutatakse?
• Järelkontroll
• Lümfödeem
• Rinnavähi kordumine
• Elu pärast rinnaoperatsiooni

Rinnavähi vormid

Naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja on rinnavähk – haigus, mille puhul rinnakoest leitakse vähirakke. Rinnas on 15–20 näärmesagarat (lobulus), mida sidekude üksteisest eraldab. Näärmesagaratest suunduvad rinnanibusse piimajuhad (ductus).

Rinnavähi kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest ja seda nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. Valdav osa rinnavähkidest on juhatekkelised (75%).

Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Sellel on teistest rinnavähi vormidest pisut suurem kalduvus esineda mõlemas rinnas.

Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk n.ö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud ei ole veel tunginud rinnakoesse, on vaid piimajuhades.

Lobulaarse rinnavähi in situ-vormi ei loeta vähiks, vaid rinnavähi riskifaktoriks.

Ülejäänud rinnavähi vormid (tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne) on harvaesinevad.

Harvaesinev rinnavähi vorm on Pageti tõbi, mis areneb piimajuha nibuosa limaskestas ja avaldub ekseemitaolise lööbena rinnanibul ning selle ümbruses. Areneb pikka aega lokaalselt, tervenemise võimalus on selle vormi puhul suhteliselt suur.

Põletikuline rinnavähk tekib, kui vähirakud on sulgenud nii nahasisesed kui nahaalused lümfiteed. See on duktaalse vähi erivorm, haiguspilt sarnaneb rinnapõletikule – rind on punetav, kuumav, turses ja valulik. Põletikulist rinnavähki on raskem ravida kui teisi rinnavähi vorme.

Rinnavähi rakud võivad tungida läbi vere- ja lümfisoonte seina ning kanduda keha teistesse kudedesse ja organitesse. Seda nimetatakse metastaseerumiseks e. siirete tekkimiseks. Lümfiteede kaudu levib rinnavähk eelkõige kaenlaalustesse, rangluualustesse ja rinnakuümbruse lümfisõlmedesse. Veresoonte kaudu luudesse, kopsu, maksa, ajju.