Tugev aju
Kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad

„Tugev aju” on lakkadega pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: uus.

Hind: 22.92

Autor: Anders Hansen.

Rootsi keelest tõlkinud Heidi Saar.

Originaali pealkiri: Hjärnstark: hur motion och träning stärker din hjärna.

Toimetanud Laura Nirgi. Kujundanud Lisa Zachrisson. Illustratsioonid: Lisa Zachrisson.

„Tugev aju” – tutvustus

Kas tahate, et taluksite paremini stressi, tunneksite end reipamalt, et Teil oleks parem mälu, et oleksite loovam ja oskaksite paremini puhata? Tänapäeva ajuuuringud näitavad, et regulaarne füüsiline koormus suurendab ajupotentsiaali rohkem kui sudokud, ristsõnad ja tervisetooted kokku. Just aju on tegelikult see kehaosa, mida liikumine kõige rohkem mõjutab.
Raamatus „Tugev aju. Kuidas liikumine ja treening Sinu aju tugevdavad” avaldab Anders Hansen põhjuse, miks see nii on. Kas peaksime käima või jooksma? Kui kaua? Kas jõutrenn on tõhusam kui jooksmine? Kuidas peavad lapsed liikuma, et parandada õpi- ja keskendumisvõimet? Millised on parimad harjutused depressiooni vastu ja milline on parim päevarežiim ärksa aju jaoks?
Sellest ülipopulaarsest raamatust „Tugev aju” saab vastused, kuidas peaks liikuma, et jõuda tulemusteni, mis on nii ulatuslikud, et neid võib nimetada lausa vaimseks uuenemiseks. Kõik autori argumendid põhinevad viimaste aastate teadusuuringutel, mil neuroteadus on teinud läbi tohutu arengu.
Raamatu „Tugev aju. Kuidas liikumine ja treening Sinu aju tugevdavad” autor Anders Hansen on omandanud Karolinska instituudis arstikutse ja töötab psühhiaatria valdkonnas peaarstina. Tema sulest on ilmunud üle 2000 artikli nii teadusajakirjades kui ka Rootsi päevalehtedes. Tema esimene raamat füüsilise aktiivsuse mõjust inimkehale „Terviseretsept” ilmus 2014 ja sai samuti rahvusvaheliseks menukiks. Raamatus „Tugev aju” on toodud sensatsioonilised neuroteaduse uuringute tulemused. Selles on arusaadavad selgitused, katsetulemused ja näited elust. Võimalused ajupotentsiaali suurendamiseks ja stressi vähendamiseks.

„Tugev aju. Kuidas liikumine ja treening Sinu aju tugevdavad” – kaanetekstid

„Ma olen aju kohta lugenud sadu raamatuid, see kuulub parimate hulka.”
– Nisse Simonson, kirurg ja ajakirjanik

„Suurepärane raamat, soovitan seda soojalt.”
– Karin Bojs, ajaleht Dagens Nyheter

Kõige tähtsam, mida Sa oma aju heaks teha saad, on liikuda!

„Tugev aju. Kuidas liikumine ja treening Sinu aju tugevdavad” – sisukord

Eessõna
Sinu muutuv aju
Jookse stressi eest ära
Parem keskendumisvõime
Õige antidepressant
Treeni aju
Treeni end loovaks
Kasvav aju
Treeni end loovaks
Kasvav aju
Aju tervislik vananemine
Kiviaja aju digiajastus
Ajudoos
Järelsõna
Väike sõnastik
Kasutatud kirjandus
Register
Tänusõnad

Tsitaate ja tekste raamatust „Tugev aju. Kuidas liikumine ja treening Sinu aju tugevdavad”

Keha kõige tähtsam ülesanne on kanda kaasas aju.
– Thomas A. Edison

Iga mulje ja iga mõte jätavad jälje ning muudavad natuke Sinu aju.

Paistab, at ajuühenduste mustri järgi võib laias laastus näha, kuidas inimene oma elu elab.

Stress annab meile alati märku, et aju toodab stressihormoone. Kui neid hormoone tekib kuude ja aastate kaupa, siis võivad need hävitada meie tervise ja muuta meid närviliseks inimvareks.
– Daniel Goleman

Sinu keha reaktsioon stressile paraneb sedamööda, mida treenitumaks Sa saad. Trenn õpetab kehale, kuidas stressi rahulikumalt võtta.

Ärevus on hind, mida maksame intelligentsuse eest.

Liikumine ja treening on täiesti fantastiline stressiravim, võimalik, et lausa parim!

Kui Sa vahel mõne töötunni trenni vastu vahetad, siis suudad ülejäänud aja palju rohkem teha.

Meele tugevus peitub liikumises, mitte puhkuses.
– Alexander Pope

Meie esiisad ei jooksnud lõbu pärast või selleks, et kaalu hoida, see suurendas hoopis võimalust ellu jääda. Seepärast tunneme meiegi ennast hästi, kui liigume.

Liikumine on mõjus keskendumisravim, millel puuduvad kõrvalmõjud.

Aju ei juhi sind – hoopis sina juhid oma tegevusega.

Keskendumisvõimet parandab ning ATH sümptomeid vähendab juba vaid viis minutit (!) trenni.

Liikumine ja treening parandavad ATH-diagnoosiga inimeste keskendumisvõimet – samamoodi saavad abi ka teised. ATH-skaalal asume me ju kõik!

Kui Sul on halb tuju, siis mine jalutama.
Kui tuju on ikka halb, siis tee veel üks jalutuskäik.
– Hippokrates

Treening ise ongi depressiooniravim.
Ravim, millel lisaks puuduvad kõrvalmõjud ja mis muudab enesetunde paremaks kõigil.
Korrapärane treening ravib depressiooni sama hästi kui tabletid.

Hoolitse oma mälestuste eest.
Sest sa ei saa neid uuesti läbi elada.
– Bob Dylan

Kui tahad mälu maksimaalselt parandada, siis peaksid samal ajal tegema trenni ja midagi õppima!

Mälu jaoks piisab jalutuskäigust või pooletunnisest jooksuringist – arvatavasti on see parem, kui joosta mitu tundi järjest.

Võib-olla mõjutab korrapärane liikumine isegi sinu mõtlemise kiirust.

Samal hetkel, kui mu jalad hakkasid liikuma, läksid lendu mu mõtted.
– Henry David Thoreau

Võib-olla ei tee kõndimine teist uut Michelangelot, aga loomeprotsessi sissejuhatavas osas võib see aidata hoogu sisse saada.

Kas sa oled töö juures mingi probleemiga kinni jooksnud? Kui sul on raske leida ideed raamatu või firma jaoks, millega soovid alustada? Mine jooksma!

Et saavutada oma potentsiaal, peavad lapsed olema aktiivsed.
– Catherine Davis

Üheksa-aastaste laste funktsionaalse lugemise oskus paranes oluliselt, kui nad said liikuda kasvõi 20 minutit. See tähendab, et laste õpitulemusi mõjutab juba üksainus lühike treening!

Kõik näitab ühes suunas: liikumine muudab meid targemaks!

Võib tunduda uskumatu, et treening muudab lapsed ja täiskasvanud targemaks, aga täpselt nii see ongi! See on kahtlemata hea põhjus, miks innustada lapsi tahvelarvuteid ja mobiiltelefone käest panema ja end liigutama – sest kes siis ei tahaks, et tema lapsed saaksid targemaks ja nende aju töötaks paremini?

Ma olen kehaliselt aktiivne, kõnnin, sörgin ja jooksen vähemalt neli tundi päevas. See hoiab mu keha ja meele aktiivsena.
– Fauja Singh, 105-aastane

Jalutamine on parim dementsust ennetav ravim!

Mitte miski pole bioloogias loogiline, enne kui seda ei vaadata evolutsioonilisest aspektist.
– Theodosius Dobzhansky

Kui vaadata inimkonna ajalugu kui ööpäeva, siis olime kütid-korilased kuni 23.40-ni. Üleminek industriaalühiskonda toimus sekund enne täistundi kell 23.59.59.

Me ei ela oma bioloogilise poolega ühes rütmis või õigemini öeldes: me istume sellega ebakõlas.

Kehaline aktiivsus ei tähenda, et oled sportlik või et kõhulihased on välja joonistunud, vaid et tagad aju tööks nii head võimalused, kui saad.

Jah, teatud mõttes kahandab teadus meid 1492 g kaaluva ja mitte just väga atraktiivse organi füsioloogilisteks protsessideks. Aga see-eest millise organi!
– Steven Pinker

Raamatuga „Tugev aju” seonduvad märksõnad: peaaju, stress, ärevushäired, depressioon, liikumine, treening, enesejuhtimine, eneseabi, tervisenõuanded