Viin, vein ja vesi
Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal

„Viin, vein ja vesi” on kõvakaaneline raamat. Raamatu seisukord: uus.

Viin, vein ja vesi – tutvustus

Alkohoolsed joogid kuulusid kesk- ja varauusajal lahutamatult seltskondlike koosviibimiste juurde. See andis tõuke nii eriliste joogikohtade kui ka joomakommete ja -tavade kujunemiseks. Seltskondlikud joodud võisid kergesti viia alkoholiga liialdamiseni.

Kuidas saada punasest veinist valget ja millega tohterdada joogikõlblikuks riknenud vein? Missuguste vürtsidega timmiti vanal ajal klaretti ning milliste rohtudega tehti särtsakamaks mõdu? Miks tasus ajada viina ka tatrast või valgetest ubadest? Mismoodi pidi õlle maitseomadusi parandama see, kui vaate lasti mõnda aega põldu mööda ringi vedada?

Jook võis kesk- ja varauusajal olla nii janukustutaja ja tujutõstja kui ka arstirohi ja tõveallikas. Arvati näiteks, et koirohuõlu teeb head maksale ning soe piim reinveiniga on kasulik põrnale. Viinas nähti tõhusat vahendit inimeste ja ka loomade ravimisel, muu hulgas usuti, et mõõdukas koguses tarvitatuna tugevdab see närve ja tõstab söögiisu.

Raamat Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal tutvustab kohalikke jooke ja joomakombeid ajavahemikust u 1200–1800. Vaadeldakse jookide valmistamist ja tarbimist, uute valmistamisviiside ja retseptide levikut, kombeid ja rituaale ning väärtushinnanguid. Ühtlasi tähistavad need kuus sajandit siinse ühiskonna teekonda kõva joomise hindamisest mõõdukuse ja parajuse poole ning kainuse ja karskuse väärtustamise juurde. Iga ajastu kujundab oma eripärase joogivaliku ning suhtumise jookidesse ja joomisse. Joogikultuuris saavad kokku mitu teemat: majandus, ideoloogia, terviseõpetus, keskkond, kunst, kultuurisuhtlus, teadus ja tehnoloogia. Paratamatult kätkeb joogikultuur vägijookide lugu, mis viib keeruliste ja tundlike teemadeni, sest inimese suhe alkoholiga on läbi ajaloo olnud komplitseeritud. Samas on joogikultuur ikka ja alati ka lugu jookidest endist, nende maitsest, värvist ja aroomist, samuti jookide-alase asjatundmise ja peene maitse kultiveerimisest.

Inna Põltsam-Jürjo on ajaloolane, filosoofiadoktor, Tallinna Ülikooli vanemteadur. Tema peamine uurimisvaldkond on kesk- ja varauusaja argikultuur ning linnaajalugu.

Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal – sisukord

Saateks

Vanad joogid uues ajas
Mesijook – mõdu
Kali ja taar
Vesi
Piim

Rahvajook õlu
Muinasaja pärand
Pöördeline keskaeg
Linnased ja humalad
Õlletegu
Õllesordid
Kombed ja tavad

Privilegeeritute nektar – vein
Veini tulemine
Veinisordid
Kohalik panus
Veini tarbija

Tulivesi – arstirohust laiatarbekaubaks
Destilleerimiskunsti levik
Viinapõletamine
Tarbimine
Mõjud

Kvaliteet ja kasum
Kvaliteet
Tulud

Alkohol kui „seltskonna hing”
Kõrts
Kommetest

Uue aja joogid ja joomakombed
Tee ja kohv
Kanged napsid
Tee karskusseltsideni

Lõpetuseks
Mõõtühikud ja vääringud
Kasutatud allikad ja kirjandus
Viited
Illustratsioonide allikad
Isikunimede register

Loe lisaks ka artiklit Mitte ainult viinast.

Raamatuga „Viin, vein ja vesi” seonduvad märksõnad: joogid, alkohoolsed joogid, vein, viin (jook), joogivesi, joomine, alkoholitarbimine, joomakombed, argikultuur, keskaeg, varauusaeg, sotsiaalajalugu, Eesti

---

Raamatu „Viin, vein ja vesi” tehnilised andmed

„Viin, vein ja vesi” on kõvakaaneline raamat, 240 lk; 17,1 × 24,5 cm; ↔ 1,9 cm; 702 g.

Raamat Viin, vein ja vesi on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal tööpäeval.

Raamatu „Viin, vein ja vesi” ilmumisandmed: Argo, 2020

ISBN/EAN: 9789949688258 (978-9949-688-25-8)

Ostan „Viin, vein ja vesi” hinnaga 29.95

Soovitame lisaks väljaandele „Viin, vein ja vesi” vaadata ka neid trükiseid: