Teemad: Õpikud

Türistorid elektriajamites

„Türistorid elektriajamites” on pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: kasutatud.

„Türistorid elektriajamites” – tutvustus

Reguleeritava elektriajami arengus võime täheldada rida üksteisele järgnevaid perioode, mille vaheldumise tingib mitte niivõrd uute reguleerimispõhimõtete ja -meetodite avastamine, kuivõrd mõne põhimõtteliselt uue reguleerimis- ja tüürimisseadise ilmumine ning kasutuselevõtt. Põhilised juhtimismeetodid – alalisvoolumootorite puhul: juhtimine ankrupinge ja ergutusvoolu muutmisega ning parameetriline juhtimine; vahelduvvoolumootorite puhult: parameetriline ning sagedusjuhtimine, kaskaadlülitused, samuti impulssjuhtimine – olid tuntud juba sajandi algul, Ent veel 1930-ndail aastail olid ajamit projekteeriva inseneri käsutuses võimsust tüürivate vahenditena ainult releed ja kontaktorid (pluss söesammasregulaator). See sundis tugevasti piirama juhtimismeetodite valikut, seda ka tagasisidestatud süsteemides.

1930-ndate aastate lõpul hakati laiemalt kasutama tüüritavaid ioonventiile (türatrone, ignitrone, võretüürimisega elavhõbeventiile), mis viis edaspidi mitmesuguste ioonajami süsteemide kujunemisele. Alalisvooluajameis leidis uus vahend sõjajärgsetel aastatel, eriti aga 50-ndate aastate teisel poolel vaga laialdast kasutamist. Vahelduvvoolumootorite sagedusjuhtimisel ei suutnud aga ioonseadised mitmete tehnilis-majanduslike puuduste tõttu läbi lüüa. 1940-ndail aastail lisandus ioonventiilidele elektrimasinvõimendi, mis laiendas eeskätt alalisvooluajamite reguleerimisvõimalusi. Ligikaudu samal ajal kujunes välja magnetvõimendi, mis tänu germaanium- ja räniventiilide leiutamisele levis peagi niihästi alalisvoolu- kui ka vahelduvvooluajamites, avardades niihästi pingega juhtimise kui ka parameetrilise juhtimise võimalusi.

Raamatu „Türistorid elektriajamites” sisukord

Sissejuhatus
1. TÜRISTORID JA NENDE OMADUSED
1-1. Türistori tööpõhimõte ja põhilised karakteristikud
1-2. Jõutüristoride nomenklatuur
1-3. Türistoride kaitse ja kaitselülitused
1-4. Türistoride järjestik- ja paralleeltöö
1-5. Teisi tuuritavaid pooljuhtventiile
2. TÜRISTORIDE KASUTAMINE ALALISVOOLUAJAMEIS
2-1. Alalisvoolumootorite kiiruse juhtimise meetodid
2-2. Türistoralaldite lülitusi
2-3. Türistoralaldiga ajamite üldiseloomustus
2-4. Elektromagnetilised protsessid türistoralaldites
2-5. Türistoralaldite karakteristikud
2-6. Türistoralaldite juhtimislülitusi
2-7. Türistor lülitina
2-8. Alalisvoolumootorite impulssjuhtimine
3. TÜRISTORIDE KASUTAMINE VAHELDUVVOOLUAJAMEIS
3-1. Asünkroonmootori kiiruse juhtimise meetodid
3-2. Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse sagedusjuhtimise seaduspärasustest
3-3. Sagedusmuundurid vahelduvvoolumootorite toitmiseks
3-4. Türistorsagedusmuundurid
3-5. Türistorinvertorites kasutatavaid kommuteerimisviise
3-6. Türistorinvertorite juhtimislülitusi
3-7. Kolmefaasilisi türistorinvertoreid
3-8. Elektriajam „Türistorsagedusmuundur-asünkroonmootor”
3-9. Asünkroonmootori juhtimine pinge muutmisega
3-10.Asünkroonmootorite kaskaadlülitustest
3-11. Türistorlüliti vahelduvvooluahelas
3-12. Asünkroonmootori impulssjuhtimine
KIRJANDUST

Raamatuga „Türistorid elektriajamites” seonduvad märksõnad: elektriajamid, reguleerimine, türistorid, elektrimootorid, õppematerjalid

---

Raamatu „Türistorid elektriajamites” tehnilised andmed

„Türistorid elektriajamites” on pehmekaaneline raamat, 124 lk; 14,5 × 20,0 cm; ↔ 0,5 cm; 119 g.

Raamat „Türistorid elektriajamites” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Raamatu „Türistorid elektriajamites” ilmumisandmed: Tallinna Polütehniline Instituut, 1970

Ostan „Türistorid elektriajamites” hinnaga 14.90

Veel üllitisi „Türistorid elektriajamites” autori(te)lt:

---

Soovitame lisaks väljaandele „Türistorid elektriajamites” vaadata ka neid trükiseid: