Teemad: Antiik • Ilu ja tervis • Mood, kosmeetika

Ole kaunis
Kosmeetika aabits

„Ole kaunis” on pehmekaaneline raamat sarjast Moodsad eluraamatud. Raamatu seisukord: kasutatud, kaante servades tugevad kulumisjäljed, väiksed rebendid, seljalt 3 cm pikkune riba paberit rebitud, sisu aga puhas ja loetav.

Hind: 24.90

Toimetanud Emilie Leppik-Vehlmann.

Sarja nimetus: Moodsad eluraamatud.

„Ole kaunis” – tutvustus

Kunagi ei ole isiku välimusele, naise või mehe ilule, pöördud nii palju tähelepanu kui tänapäev. Kosmeetika – iluravi, looduslike moonutuste ja iluvigade kõrvaldamine, nende tekkimise takistamine –, mis varem oli ainult jõukale klassile kättesaadav, on nüüd üldsuse huviesemeks. Tänu arstiteaduse, keemilis-rohuteadusliku tööstuse ja tehnika edule suureneb kosmeetiliste vahendite arv alatasa ja leiab ikka enam kasutamist vaesemalt massilt. Kosmeetika ei ole enam luksus, vaid endastmõistetavus. Kahjuks valitseb siiski veel suur teadmatus sel alal. Terve ei tea, kuidas haigustest hoiduda, haige – kuidas end algstaadiumis kaitsta. Meie raamatu ülesanne on – pakkuda teadmisi igapäevasest ilu- ja keharavist, süvendada sellega üldist esteetilist sisetunnet, anda iluküsimusis nõu niihästi naisele kui mehele. Mehele?! Jaa – kui praegusel asjalikul ajajärgul naiselt ei nõuta mitte ainult ilu, vaid ka arusaamist ja iseseisvat otsustamisvõimet, miks peaks siis mehele olema oluline ainult tarkus ja jõud, mitte aga ka ilu? Tänapäeva elulaval peab iga inimene, kes ei taha loobuda edust, nägema välja hea ja hoolitsetud. Kutseline tublidus ja puht-inimlik väärtus üksi ei vii edasi. Palju aitab siin kaasa hea välimus, mis annab igal juhul esinemises kindlust juba seepärast, et suurendab meie iseteadvust. Peegel ütleb meile igapäev, millisena näime.
Kõigis kultuurmais on kulutatud suuri summasid iludusinstituutidele, kusjuures on ilmnenud, et kalleimad preparaadid ei ole alati parimad. Selle raamatu nõuandeiga võib end ravida igaüks hea eduga. Loomulikult peab lugeja ise saama aru, et ta erijuhtudel pöördub arstile.
Aga, mis on siis ilu?
Ilu mõiste ei ole määratav. Ta ei olene ainult seltskondlik-majanduslikest tingimusist, vaid ka rassist, rahvusest, parteist (Venemaal) ja koguni indiviidist. Ilu on seega midagi relatiivset. Loodus üksi ei määra, mis ilus, vaid siin esineb veel teine tegur – maitse, millele allub igaüks.
Katsume siis piirata ilu vastupidisega, määrame, mis inetu.
Inetu on kõik, mis valmistab ebamõnu, vastumeelsust, tekitab põlgust, jälestust. Nii-siis – ilus on, mis meeldib. Ilus on, mis ei räägi vastu loodusseadusile. Ilus on, mis terve.
Külgesündinud, päritud ilu ei ole kuidagi kõrgeim. Ta võib olla külm ja elutu, vaimutu ja rumal. Ta võib olla kidur, kui ei sünni midagi ta heaks. Seevastu ravitud ilu on palju mõjuvam, mis suurendab ilmet, varjab ebakülgi ja toob esile paremused. Seepärast elagu iluravi!
Iluravi juurteks ühelt poolt on hügieen ja esteetika, tervishoid ja kunstimeel. Teiselt poolt näeme teadlikke ja teadmatuid erootilisi mõjureid ja kõlblisi nõudeid, mille abil püütakse luua kaasinimese silmale meeldiv mulje. Varem oli naisele kosmeetika abinõuks anda oma välimusele midagi silmapaistvat, mitmekesistada seda, et suurendada ihaldatavust, meeldivust. Sealjuures võis olla see ilu puht-kunstlik võõp, mis aina suurendas võlu, kui õnnestus hästi. Viimasel ajal tuleb aga kuuldavale hääli, mis kuulutavad naise minkimisele kadu, toonitades loomuliku, puht-ravitud näo kandmist ja selle ilu.