Eesti Üliõpilaste Seltsi Album
Kolmas leht

„Eesti Üliõpilaste Seltsi Album” on pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: sisu kõik olemas, kuid kaaned lahti, tagakaane ja paari viimase lehe vasak ülanurk on kahjustatud.

Hind: 19.90

Kollektiivautorid: Eesti Üliõpilaste Selts.

„Eesti Üliõpilaste Seltsi Album” – tutvustus

Ka Album III on väga rikas ajalooliselt huvipakkuvate kirjutiste osas. See on pühendatud lauluisa F. R. Kreutzwaldi mälestuseks. Peale vastava luulepühenduse on esmatrükina ära toodud paar Kreutzwaldi õnnesoovilaulud oma tuttavate perekondlikkude sündmuste puhuks, niisugune õnnitlusviis tol ajal nähtavasti moes oli. B. G. Foresliuse 200. surmaaastapäeva mälestuseks kirjutab vil! Villem Reiman tema elutööst ühenduses tolleaegse koolikorraldusega.

Väga huvitavaks kirjutiseks, eriti juristidele, tohiks olla „Vana Liivi talurahva õigus”. See olevat väike seaduseraamat, mille üks käsikirjades talletatud Tallinna rüütlikogu arhiivis. Eestikeelses tõlkes on see järgmise pealkirjaga: „See on ilmalik õigus, mis Liivimaa piiskopi isand ja Jumala rüütlid ja vanemad liivlased on kokku seadnud talurahva õigusest, nagu seda Liivimaal kombe järgi peetakse.” Millal see seadus on kirja pandud ja millal kehtinud, selle kohta on lahkuminevaid arvamusi. Mõned uurijad peavad seda 13. sajandi sünnituseks, mõned hilisemaks.

Huvitavad võiksid olla selles seaduses ettenähtud süüteod ja karistusmäärad. Surmanuhtlus on ette nähtud kuuel juhul: vägistamise eest, maavalitseja kümnise varastamise eest, röövimise eest teel üle 6 penni väärtuses, röövimise eest toas või kirikus samas väärtuses. Kõikidel juhtudel on karistuseks poomine, kuna röövmõrva eest karistatakse rattal surmamisega ja nõidumise eest on tuleriidal põletamine. Inimese tapmise eest on rahatrahv 40 marka, seega kergemini karistatav kui harilik röövimine. Ajaloo valdkonnast tuleks selles Albumis nimetada prof. Yrjo Koskineni 1867. aastal ilmunud kirjutist „Liivlaste muinasajast Liivimaal”, teiseks vil! Jakob Ilvese kirjutis „Suur Eesti mäss 1343–45” ning vil! Villem Reimani kirjutist „Kuidas priius meile tuli”, käsitledes 1918. a. seaduse tekkimist ja selle rakendamist. Ta lõpetab oma kirjutise sõnadega „peaks kõigevägevam ja armuline Jumal kui ükskord Liivimaal priiuse 100 aasta juubelit peetakse, kõik need rõõmsad ja õndsad lootused, millest siin juttu on olnud, täide laskma minnakse”.

Album on lugemiseks allalaetav SIIT