Eesti aia ajalugu
Oluliselt täiendatud trükk

„Eesti aia ajalugu” on kõvakaaneline raamat. Raamatu seisukord: uus.

Hind: 29.29

Autor: Anneli Banner.

Toimetanud Meeli Müüripeal. Kujundanud Linda Liblikas.

„Eesti aia ajalugu” – tutvustus

Raamatu „Eesti aia ajalugu” täiendatud versioon sisaldab uusi taimeportreesid ja muud uuendatud infot, kokku 48 lisalehekülge!

Kuidas meie koduaiad on kujunenud? Mis on tõeliselt eestilik? Miks kasvab maakodude juures ikka põlispuid ja kunagisi kodukohti märgivad kuuse- ja sirelihekid? Kuidas jõudsid aeda vanad armsad talulilled ja paremad sordid? Kes on aedade kujunemist mõjutanud?

Aiandust on meil küll uuritud valdkonniti, kuid seni puudus ülevaade koduaedade arengust ehk siis „Eesti aia ajalugu”. Oma töö kõrvalt Eesti Vabaõhumuuseumis ongi Anneli Banner just seda uurinud, keskendudes ajajärgule 19. sajandi teisest poolest kuni 1980. aastateni.

Koduaedadesse on kätketud varasemate põlvede püüdlused ja unistused, aiad on kultuurikandjad. Viljapuu- ja iluaedu hakkasid rajama pärisperemeesteks saanud talupojad, kellel aiavili andis lisasissetulekut. Ärkamisajal kuulus aed juba eduka kodu juurde, sõjaeelses Eesti Vabariigis suunasid aiakujundust rahvuslik uhkus ja kodukaunistamise liikumine. Nõukogude ajal sai õueaiamaal või aianduskooperatiivi krundil tunda end peremehena oma maal.

Need kõik on meie koduaia arenguloo eri tahud. Autor vaatleb, kuidas majanduslikud ja poliitilised olud ning aiapidaja varanduslik ja sotsiaalne seisund on meie aedade ilmet muutnud ja mida on aed inimestele tähendanud. Lisaks trükis ilmunud allikatele on Anneli Banner kirjutades kasutanud mitmete muuseumide ja arhiivide materjale ning välitöödel kogutud teavet.

Raamatu „Eesti aia ajalugu” autor Anneli Banner (sündinud 1967) on lõpetanud Tartu Ülikooli botaanikuna (1993) ja EPMÜ aianduse instituudis magistriõppe 1997. aastal. Alates 1998 töötab Eesti Vabaõhumuuseumis, ametinimesid on tal seal olnud mitu: aednik, aiakuraator, püsinäituse kuraator. Ta on korraldanud pärandit väärtustavaid aiapäevi ning tema hoole all on muuseumi talude juurde rajatud ajastukohaseid aianurki. 2018. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas kultuurikorralduse erialal magistritöö „Muuseumiaiandus – sild minevikust tänapäeva. Aiapärandi hoidmise, eksponeerimise ja vahendamise võimalused Eesti muuseumides”.

Raamatu „Eesti aia ajalugu” sisukord

Raamatu „Eesti aia ajalugu” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Raamatuga „Eesti aia ajalugu” seonduvad märksõnad: aiad, aiandus, iluaiandus, koduaiandus, puuviljandus, köögiviljandus, aiakujundus, ajalugu, Eesti, 19. saj. 2. pool, 20. saj.

Raamatu „Eesti aia ajalugu” tehnilised andmed

„Eesti aia ajalugu” on kõvakaaneline raamat, 320 lk.

Raamat „Eesti aia ajalugu” on Laos nr 3, saame postitada või kontorisse tuua tellimisjärgsel TÖÖPÄEVAL.

Raamatu „Eesti aia ajalugu” ilmumisandmed: Hea Lugu, 2025

ISBN/EAN: 9789916765975

Ostke raamat „Eesti aia ajalugu” hinnaga 29.29

Raamatust „Eesti aia ajalugu” on olemas ka järgmised eksemplarid

Kõvakaaneline raamat.
272 lk; 16,8 × 21,7 cm; ↔ 2,2 cm; 730 g.
Seisukord: uus.
Ilmumisandmed: Hea Lugu, 2019
ISBN/EAN: 9789949673360

Autor: Anneli Banner.

Toimetanud Meeli Müüripeal, Merike Järvlepp. Kujundanud Linda Liblikas.

Asub Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Ostan selle eksemplari hinnaga 22.99

Kuidas meie koduaiad on kujunenud? Kas seal on midagi tõeliselt eestilikku? Miks kasvab maakodu juures ikka mõni põlispuu ja kunagisi kodukohti märgivad kuuse- ja sirelihekid? Kuidas jõudsid aeda vanad armsad talulilled ja paremad viljapuu- jm sordid? Kes on aedade kujunemist mõjutanud?

Aiandust on meil küll uuritud valdkonniti, kuid seni puudus ülevaade koduaedade arengust ehk siis „Eesti aia ajalugu”. Oma töö kõrvalt Eesti Vabaõhumuuseumis ongi Anneli Banner just seda uurinud, keskendudes ajajärgule XIX sajandi teine pool kuni 1980-ndad.

Teema on väga oluline, sest koduaedadesse on kätketud varasemate põlvede püüdlused ja unistused, aiad on kultuurikandjad. Viljapuu- ja iluaedu hakkasid rajama pärisperemeesteks saanud talupojad. Aiavili andis lisasissetulekut. Ärkamisajal kuulus aed juba eduka kodu juurde, sõjaeelses Eesti Vabariigis suunasid aiakujundust rahvuslik uhkus ja kodukaunistamisliikumine. Nõukogude ajal sai õueaiamaal või aianduskooperatiivi krundil tunda end peremehena oma maal. Need kõik on meie koduaia arenguloo eri tahud. Autor vaatab, kuidas majanduslikud ja poliitilised olud ning aiapidaja varanduslik ja sotsiaalne seisund on meie aedade ilmet muutnud ja mida on aed inimestele tähendanud. Lisaks trükis ilmunud allikatele on Anneli Banner kirjutades kasutanud mitmete muuseumide ja arhiivide materjale ning välitöödel kogutud teavet.

Raamatu „Eesti aia ajalugu” autor Anneli Banner (sündinud 1967) on lõpetanud Tartu Ülikooli botaanikuna (1993). EPMÜ aianduse instituudis lõpetas ta magistriõppe 1997. aastal. Alates 1998 töötab Eesti Vabaõhumuuseumis, ametinimesid on tal seal olnud mitu: aednik, aiakuraator, püsinäituse kuraator. Ta on korraldanud pärandit väärtustavaid aiapäevi ning tema hoole all on muuseumi talude juurde rajatud ajastukohaseid aianurki. 2018. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas kultuurikorralduse erialal magistritöö „Muuseumiaiandus – sild minevikust tänapäeva. Aiapärandi hoidmise, eksponeerimise ja vahendamise võimalused Eesti muuseumides”.

×

Soovitame lisaks väljaandele „Eesti aia ajalugu” vaadata ka neid trükiseid: