Urotrakti operatsioonid
Õppevahend ravi, spordimeditsiini ja pediaatria erialal

„Urotrakti operatsioonid” on pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: nagu uus.

Autor: Ennu Sepp. Kollektiivautorid: Tartu Riiklik Ülikool, Operatiivkirurgia ja uroloogia kateeder.

„Urotrakti operatsioonid” – tutvustus

Retroperitoneaalruumi klrurgilis-anatoomilised iseärasused
Diagnostiliste ja kirurgiliste ravivõtete kasutamisel urotraktil on vajalik teada retroperitoneaalruumi kirurgilis-anatoomilisi iseärasusi, kuna siin paiknevad neerud, neerupealised, ureetrid, kõhuaort, alumine õõnesveen, kõhunääre, portaalveen, sümpaatilised piiriväädid, lümfiteed, närvid, osaliselt 12-sõrmik-sool, colon ascendens ja colon descendens.
Neerud ja ureetrid paiknevad retroperitoneaalruumis, mis jääb fascia endoabdominalis’e ja peritoneum parietale vahele.
Fascia endoabdominalis kujutab enesest õhukest, kuid tugevat fibroosset lestet, mis paikneb vahetult kõhu tagaseina lihaste (või aponeuroosi) peal ja on nendega kokku kasvanud. Olenevalt sellest, missugust lihast ta katab, nimetatakse fastsiat ka erinevalt. Näiteks fascia transversalis, quadrata, iliaca, psoatis, praevertebralis jt. Ülemises osas läheb fascia endoabdominalis üle diafragmale, seda lestet nimetatakse fascia diaphragmatica’ks, alumises osas läheb fastsia üle vaagnale, seda lestet nimetatakse fascia pelvis’eks.
Fascia endoabdominalis’e ette jääb sidekude – textus cellulosus retroperitonealis, kõhu ees- ja külgosas nimetatakse seda subperitoneaalseks sidekoeks.
Retroperitoneaalruumi ülemises osas on textus cellulosus retroperitonealis ühenduses mediastinum posterior’iga läbi hiatus aorticus’e, vähemal määral väikeste pilude kaudu mis jäävad diafragma säärte vahele mõlemal pool lülisammast. Alumises osas läheb textus cellulosus retroperitonealis üle vaagna sidekoeks, mis asetseb parietaalse peritoneaallestme ja vaagnaorganite vahel, omades laialdast ühendust retrorektaalse sidekoega.
Linea axillaris posterior’i projektsioonil, kus peritoneumi parietaalne leste läheb üle vistseraalseks (s.t läheb üle colon ascendens’ile ja colon descendens’ile),moodustub fascia transversalis’est ja peritoneum parietale’st fascio retroperitonealis. See fastsia jaguneb kaheks, haarates oma kahe lestmega neeru, neerupealist ja ureetrit eest ja tagant. Nimetatud fastsia kahe lestme vahele jääb ka neeru rasvkapsel – capsula adiposa renis, mis ümbritseb neeru, neeruväratit ja veresooni. Rasvkapsli paksus on individuaalselt erinev. Neerust ventraalsemalt paikneb fascia praerenalis, mis kaudaalsemal pool ureetri ees kannab nimetust fascia praeureterica. Neerust dorsaalsemalt paikneb fascia retrorenalis, mis kaudaalsemal pool ureetri taga kannab fascia retroureterica nimetust. Ülemises osas ühinevad fascia retrorenalis ja fascia praerenalis omavahel ja kinnituvad koos diafragma säärtele, mediaalses osas kinnituvad mõlemad ühisele aordile ja alumisele õõnesveenile.