Turismiturundus: õpperaamat kutsekoolidele ja turismiettevõtjatele

„Turismiturundus: õpperaamat kutsekoolidele ja turismiettevõtjatele” on pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: sisult heas korras endine raamatukoguraamat, tiitellehel ja lk 17 tempel (kustutatud), kaante nurkades 2 mm kuni 1 cm murdejoonekesed.

Hind: 14.74

Autor: Heli Tooman.

„Turismiturundus: õpperaamat kutsekoolidele ja turismiettevõtjatele” – tutvustus

Teine parandatud ja täiendatud trükk.

Läänemaailm on juba pikemat aega kogenud lisaks infoühiskonnale teenindusühiskonda või teenindusmajandust. Statistiliste andmete põhjal moodustas teenindussektor juba 1984. A. USA-s 66% ja Euroopa riikides 58% kogu majandusest. Rootsis ja Soomes olid need arvud vastavalt 62% ja 55% (Grönroos, 1990).

Kogumikus „Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad, visioonid, valikud” (1999) märgib Raul Eamets, et Eestis on teenindavasse sektorisse hõivatud 56,8% töötajatest, kuid, jõudmaks Euroopa Liidu juhtivate riikide tasemele, peaks teenindava sektori osakaal Eestis kasvama 70%-ni. Eesti ettevõtjatest 41,6% töötab teenindavates majandusharudes. Samas kogumikus väidab Garri Raagma oma artiklis, et aastaks 2050 on Eesti majanduses valitsevat (75–85%) hõivet andvaks haruks teenindus ja kohalikku ressurssi rakendav kultuuri-ja puhkemajandus. Linnar Viik lisab, et lisaks ettevõtluskeskkonna globaalmuutustele leiab aset hulk mikro-tasandi muutusi ning selline mõiste nagu turg hakkab minetama oma olulisust, sest meie toodangut ei tarbi mitte turg, vaid konkreetsed kliendid – inimesed.

Teenindussektor, mille hulka kuulub ka turism, on muutumas ühiskonna jõukuse ja tööhõive oluliseks näitajaks. Teenindus on kasvanud kaugelt laiemaks tavalise teeninduse piiridest, teenindusmajandus ja tootev tööstus on järjest enam omavahel seotud ja ka tootvas ettevõttes on just teenindus sageli otsustavaks eduteguriks.

Tänapäeval, tulevikus tõenäoliselt veelgi enam, on raske toota uusi konkurentsivõimelisi kaupu ja pakkuda uusi tehnilisi lahendusi, lisamata oma toodetele konkurentidest paremaid teenuseid. Tootjad on jõudmas arusaamisele, et ka nemad on osa teenindusmajandusest ja seetõttu peavad nad endile selgeks tegema ka uued teenindusreeglid. Võib öelda, et igaühel meist on oma roll teenindusmajanduses – kas teenuse pakkujana või tarbijana.

Nii nagu arenevad edasi kõik teadused, tehnikasaavutused, tooted ja teenused, nii arenevad edasi ja muutuvad ka teooriad, isegi need, mis aastakümneid on tundunud ainuõigete ja enesestmõistetavatena. Samasugune täienev ja uuenev on ka kogu turunduse kontseptsioon ning viimastel aastakümnetel on nn. klassikalise turunduse ehk toodete turunduse teooriatesse sisse toodud mitmeid täiendusi ja muudatusi. Üks tuntumaid turundusteooria klassikuid, nn turunduse „piibli” autor Philip Kotler suhtus algul väga skeptiliselt artiklitesse, mis puudutasid uue turunduskontseptsiooni vajalikkust teeninduses. Ta väitis, et kõik pangad, hotellid, lennuliinid, haiglad ja teised teenindusettevõtted vajavad tegutsemist klassikalise turundusmeetmestiku printsiipide (4-P) järgi, kuid peagi jõudis ka tema järeldusele, et teenusturunduses esineb terve rida uusi faktoreid, mida toodete turunduses ei käsitleta.

Tänaseks on teenusturundust väga põhjalikult uuritud ja kirjeldatud mitmete turunduse uurijate poolt. Üheks esimeseks ja kõige märkimisväärsemaks on nende hulgas kindlasti Cristian Grönroos, kes käsitleb teenusturundust väga laiahaardeliselt ja süsteemselt. Ta on kirjeldanud seoseid teeninduselementide ja turunduse süsteemi vahel, samuti pakkunud välja raamistiku, mis ühendab kõiki teeninduse aspekte.

Erinevate ettevõtete samalaadsed tooted ja teenused on muutunud üha sarnasemaks nii väljanägemise, kvaliteedi, hinna ja terve rea muude omaduste poolest. Kui ettevõte tahab püsida konkurentsis, siis tuleb tal oma toodetele ja teenustele lisada klientide poolt hinnatavaid lisaväärtusi. Üheks peamiseks lisaväärtuseks ongi just teenindus ja selle tase.

Koigi teenusturundust tervikuna saab iseloomustada paljude ühiste omaduste kaudu, on siiski igal teenindussektori harul ka oma eripära. Eesti keeles on ilmunud Algis Perensi raamat „Teenuste marketing” (1998), milles käsitletakse põhjalikult teenusturunduse üldist problemaatikat.

Turismiturundus tugineb paljudes aspektides teenusturunduse teooriale, samal ajal lisandub terve rida täiendavaid tegureid, mis tulenevad turismimajanduse eripäradest. Raamatu „Turismiturundus” peamine rõhuasetus ongi just suunatud nende eripärade teadvustamisele ja arvestamisele turunduse korraldamiseks sihtkohtades ja turismiettevõtetes.

Turismiettevõtete all on siinjuures mõeldud kõiki turismialal tegutsevaid ettevõtteid: reisibürood, reisikorraldajad, majutus- ja toitlustusasutused, transpordiettevõtted, atraktsioonide ja tegevuste pakkujad jt.

Raamat „Turismiturundus” on mõeldud turismiturundusalaste teadmiste omandamiseks turismi-ja hotellikoolide õpilastele, aga ka turismiettevõtjatele ning kõigile teistele, kel on huvi või vajadust ennast turismiturunduse alal täiendada.

Paari viimase aasta jooksul on Tartu Ülikooli Pärnu kolledži üliõpilased turismiturunduse kursuse raames uurinud väga erinevate turismiettevõtete turundustegevust. Kui suuremates neist pööratakse turundusele järjest suuremat tähelepanu, siis paljud väiksemad ettevõtted ei ole endale veel teadvustanud efektiivse turundustegevuse kasulikkust konkurentsivõime tõstmisel. Turunduse all mõistetakse peamiselt reklaami ning süsteemne turundusalane tegevus praktiliselt puudub. Sageli väidetakse, et selleks ei jätku aega ja raha, selle raamatu autori arvates on peamiseks põhjuseks siiski turundusalaste teadmiste vähesus ning sageli ka nende teadmiste piirdumine vaid traditsiooniliste turundusalaste üldteadmistega.

Turismiturundusega põhjalikuma tundmaõppimise alustamiseks oleks soovitatav, et raamatu lugeja on eelnevalt tutvunud ettevõtluse ja turisminduse alustega, nii traditsioonilise kui ka teenusturunduse peamiste printsiipidega ning omandanud klienditeeninduse ja teenindusliku mõttekultuuri üldalused.

Tänapäeva konkurentsitihedal turul on tähtis, et aktsepteeritaks klientide vajadusi ja soove oma äritegevuse esmase prioriteedina. Sellise hoiakuga tuleb kohaneda, vaatamata sellele, kas tegemist on majutusasutuse, reisibüroo, restorani või mõne muu toitlustusettevõttega, transpordifirmaga, tegevuste või atraktsioonide pakkujaga või ükskõik, millist teist tüüpi turismiäriga.

Raamatu „Turismiturundus: õpperaamat kutsekoolidele ja turismiettevõtjatele” sisukord

Raamatu „Turismiturundus: õpperaamat kutsekoolidele ja turismiettevõtjatele” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Raamatuga „Turismiturundus: õpperaamat kutsekoolidele ja turismiettevõtjatele” seonduvad märksõnad: turism, turundus, turundusstrateegiad, turismiturundus, õppematerjalid

Raamatu „Turismiturundus: õpperaamat kutsekoolidele ja turismiettevõtjatele” tehnilised andmed

„Turismiturundus: õpperaamat kutsekoolidele ja turismiettevõtjatele” on pehmekaaneline raamat, 204 lk; 20,5 × 28,7 cm; ↔ 1,3 cm; 502 g.

Raamat „Turismiturundus: õpperaamat kutsekoolidele ja turismiettevõtjatele” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Raamatu „Turismiturundus: õpperaamat kutsekoolidele ja turismiettevõtjatele” ilmumisandmed: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2002

ISBN/EAN: 9789985937990 (9985-9379-9-6, 9985937996)

Ostke raamat „Turismiturundus: õpperaamat kutsekoolidele ja turismiettevõtjatele” hinnaga 14.74