Haigete põetamise alused
Õppemetoodiline juhend arstiteaduskonna nooremate kursuste üliõpilastele ja meditsiiniõdedele

„Haigete põetamise alused” on pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: nagu uus.

Hind: 4.90

„Haigete põetamise alused” – tutvustus

Sissejuhatus

Käesolev õppemetoodiline juhend on ette nähtud arstiteaduskonna nooremate kursuste üliõpilastele ja TRÜ meditsiiniõdede ettevalmistuskursustele. Ta käsitleb mõningaid haigete poetamise ja meditsiinilise tehnika küsimusi teraapiakliinikus.
Esimeste kursuste üliõpilased viibivad tavaliselt kliinikus esmakordselt. On mõistetav, et üliõpilased hoolitsevad kliinikusse minekul oma riietuse puhtuse eest. Kliinikusse saabumisel vahetavad üliõpilased tänavajalanõud sobivate madala kannaga jalanõude vastu, mis ei põhjusta müra. Tavalisel riietusel kannab üliõpilane valgest riidest kitilt. Juuksed tuleb katta valgest riidest mütsikesega. Steriilsust nõudvate protseduuride teostamisel on vajalik 3–4-kordsest marlist valmistatud ja paeltega varustatud nelinurkne suulapp, mis kinnitatakse nina ja suu ette. Käsi tuleb pesta sageli sooja vee, seebi ja harjaga, eriti tuleb seda teha enne ja pärast iga meditsiinilist protseduuri. Küüned tuleb lühikeseks lõigata.
Haiglaruumides käitub üliõpilane distsiplineeritult, ei häiri oma käitumisega haigete rahu ega sega personali tööd. Üliõpilane peab kinni haiglas kehtivast kodukorrast ja hoolitseb kõigiti ravi-säästerežiimi täitmise eest.
Haiget kohtleb üliõpilane alati kannatlikult ja rahulikult, ka siis, kui haige on erutatud ja tujukas. Haige kannatustesse peab üliõpilane suhtuma osavõtlikult. Kõigiti tuleb püüda tõsta haige meeleolu, mis tervistumist tunduvalt kiirendab. Haigele tuleb alati sisendada lootust paranemisele. Täiesti lubamatu on varem nähtud sarnaste haigusjuhtude põhjal ennustada haigele seisundi halvenemist. Lubamatu on informeerida raskesti ja lootusetult haigeid, näiteks vähihaigeid, nende tõelisest olukorrast. Tuleb hoiduda kõnelemast haigele ebameeldivustest, vältida halbade teadete edasiandmist. Peab teadma, et igasugused erutused mõjuvad haigele kahjulikult. Haigega ei tohi alati vestelda tema haigusest, vald tuleb püüda juhtida haige tähelepanu ka teistele teda huvitavatele küsimustele. Kannatlik ja osavõtlik suhtumine haigesse on tähtsaks eelduseks hea kontakti loomisel haigega.

II. Haige poetamine.

I. Haige asend voodis.

Õe ülesandeks on haigele sobiva asendi andmine voodis, sest halb asend põhjustab mitmesuguseid vaevusi ja võib ebasoodsalt mõjustada haiguse kulgu. Raskesti haigele on kõige mugavam horisontaalne asend, kusjuures pea ja jalad on pisut kõrgemal.
On haigusi, mille puhul horisontaalne asend ei ole sobiv. Näiteks südame-vereringe puudulikkuse all kannatav haige asetatakse voodis poolistuvasse asendisse; selleks kasutatakse patju või erilist voodisse asetatavat peatsit. Haigele mugava istuva asendi andmiseks kasutatakse sageli tugitooli.
Mõnedel juhtudel osutub vajalikuks teatud kehaosale eriasendi andmine; seda tehakse patjade ja siinide abil. Igal sellisel juhul peab arst määrama haigele kehaosale sobiva asendi. Näiteks jala tõmbsoonte põletiku puhul tõstetakse jalad kõrgemale, et kergendada nendest vere äravoolu. Jalgades esinevate krampide puhul on soovitav asetada põlvede alla padi, et põlveliigesed oleksid kergelt painutatud asendis.