Põlveliigese ebastabiilsus Metoodiline juhend arstiteaduskonna üliõpilastele
	Hind: 4.90 Koostaja: Peeter-Roland Nuiamäe. Kollektiivautorid: Tartu Riiklik Ülikool, Traumatoloogia, ortopeedia ja välikirurgia kateeder.

„Põlveliigese ebastabiilsus” on pehmekaaneline raamat, 22 lk; 14,3 × 19,9 cm; ↔ 0,2 cm; 32 g.
Raamatu seisukord: nagu uus.

Raamat „Põlveliigese ebastabiilsus” asub Tallinna kesklinnas, Kentmanni 10-19: saame kohe teele panna või saate sellele ise E–R 9–17 (kokkuleppel ka muul ajal) järele tulla.

„Põlveliigese ebastabiilsus” – tutvustus

Sissejuhatus
Põlveliigessidemete vigastused on sagenenud kogu maailmas, eriti seoses sportliku tegevusega. Põlveliigessidemete vigastuse puhul on eesmärgiks täielik anatoomiline ja funktsionaalne taastamine, s.o stabiilsus, liikuvus ja jõudlus peavad olema võimalikult täielikult taastatud.
Viimasel kolmel aastakümnel on operatiivne ravi põlvevigastuste ravis hõlmanud üha suurema koha.
Põlveliigesesidemete plastiliste operatsioonide alguseks võib lugeda 1917. a Hey-Grovesi poolt soovitatud meetodit. Nimetatud autor taastas fascia lata’st võetud ribaga nii eesmise ristatissideme kui ka mediaalse kollateraalsideme. Paljud hilisemad meetodid toetuvad sellele meetodile. Kasutatakse ka pes anserimus’e grupi kõõluseid seesmise külgsideme kui ka ristatissidemete taastamiseks, samuti lig-patxellast võetud kõõlusriba. Sedavõrd rohkete meetodite kasutamine vihjab sellele, et ükski neist pole päris hea.
Värskete sidemevigastuste puhul kasutatakse ka konservatiivset ravi rahuandmisega kipstuttoris. Nii võib 1967. a kirurgiaõpikutes lugeda, et ainult sel teel saab ristatissidemete vigastuste tervenemine küsimuse alla tulla. Hoolimata 3-kuusest rahuolekust ei toimu siiski paranemist. Kuuajalise käimise järel tuleb esile tugev põlveliigese ebastabiilsus. Operatiivse ravi puhul on vanusepiir tavaliselt 30 a, kuid rakendatakse ka vanematel, olenevalt liigese kahjustatusest. Põlveliigese luksatsiooni puhul kujuneb välja logisev liiges pärast seda, kui jäse on ligikaudu neli kuud rahul hoitud kipshülsiga. Järelikult on kiire taastamine parim alus liigese ebastabiilsuse ärahoidmiseks.
Enne operatiivse ravi rakendamist on oluline teada peamiste sidemevigastuste kompleksi, samuti veenduda, kas kaasneb meniskide ja kõhrede vigastusi, mis ei allu funktsionaalsele ravile ja mille olemasolul konservatiivse raviga edu ei saavutata.
Tänapäeval ollakse värskete sidemevigastuste suhtes seisukohal, et kahjustatud sidemestruktuur kas õmmeldakse või rakendatakse reinsertsioon + rekonstruktsioon.

Raamatuga „Põlveliigese ebastabiilsus” seonduvad märksõnad: põlveliiges, õppematerjalid

Raamatu „Põlveliigese ebastabiilsus” ilmumisandmed: Tartu Ülikool, 1989

×