Lindvistika
Metsa see lingvistika

„Lindvistika” on pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: uus.

Kahjuks on hetkel laost otsas.

Autor: Valdur Mikita.

Kujundanud Maite Kotta.

„Lindvistika” – tutvustus

„Maailmas on palju inimesi, kes on käinud Pariisis, kuid väga vähe neid, kes on käinud seenel.”

Lindvistika (ehk metsa see lingvistika) on raamat eesti rahva päikselisemast poolest, siinsete inimeste pöörastest uskumustest, omapärasest loodustunnetusest ja maagilisest kodutundest. Eestlane on omamoodi koduigatsuse maailmameister. Nende lummavate nähtuste seletamiseks on sündinud hulk isevärki hüpoteese, millesse uskumine on teraapilise iseloomuga.

„Lindvistika on väga meeldiv raamat. Autor esitab ridamisi väiteid, mida kontrollida ei saa, aga mis kõlavad hästi. Näiteks meestest ja naistest rääkides, õieti küll sellest, miks naised kohanevad oludega paremini kui mehed, sedastab Mikita, et see tuleb eesti meeste ja naiste suurest erinevusest: naised on eurooplased, mehed soomeugrilased.

Mikita ütleb ka seda, et eestlasel ei maksa häbeneda oma konservatiivsust: me oleme maailma tulnud selleks, et jääda, mitte selleks, et muutuda. Mikita lugemine on tore veel selles mõttes, et kui sa loed lehtede arvamuslugusid, siis saad sa läbiseedimata poolharitlasena kogu aeg vastu päid ja jalgu, sind koheldakse nagu kutsikat, kes on tuppa loigu teinud ja kelle nina nüüd eurooplased – k.a mõrtsukad – selle loigu sisse suruvad.

Mikita seltsis aega veetes saad aru, et sa ei olegi maailma kõige nõmedama rahva kõige nõmedam liige.”

Mart Juuri arvustus Postimehes.

Raamatu „Lindvistika” sisukord

Raamatu „Lindvistika” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Tsitaadid

„Maailm, mida enam ei usuta, lõpetab eksistentsi, sest reaalsus püsib uskumuste jõul.”

„Üks spontaanne korilussööst seente või pähklite järele on igal juhul rohkem väärt kui mõttetu reis Kanaari saartele.”

„Kui kunagi hakatakse Eestile valima rahvuslooma, siis jääks arvatavasti sõelale kaks võrdset kanditaati: siil ja fos-siil. Vägevad eluvormid mõlemad.”

„Eestlase jaoks tekitab kõhedust see, kui ta kohtab metsas teis inimest, eurooplase jaoks, vastupidi, tekitab hirmu see, et mets on inimtühi.”

„Halb ilm on jätkuvalt meie suurim julgeolekugarantii. Halb ilm pluss kainestav teadmine, et töövõtjana pole Eestis veel keegi jalgu alla saanud, on siit eemale peletanud nii turistid kui immigrandid.”

„Usun, et eestlane võiks oma maailmavaadet aeg-ajalt kalibreerida järgmise mõtte kaudu: maailmas on palju inimesi, kes on käinud Pariisis, kuid väga vähe neid, kes on käinud seenel.”

„Seenelkäik on maailmakultuuri seisukohalt igatahes palju tähtsam kui reis Pariisi. Lisaks pole maailmas enam tõenäoliselt alles ühtegi kultuuri, kus seenenäitust külastaks rohkem inimesi kui rokk-kontserti.”

Raamatuga „Lindvistika” seonduvad märksõnad: eesti keel, eestlased, loodus, kultuur, märgid, Eesti, esseed