Koekirjalised kindad ja sukad

„Koekirjalised kindad ja sukad” on pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: kasutatud, sisu heas korras, kaantel leidub värvikulumisjälgi.

Hind: 24.94

Koostaja: Kalju Konsin.

„Koekirjalised kindad ja sukad” – tutvustus

Silmkoeesemed moodustavad eesti rahvusliku tekstiilipärandi ühe rikkalikuma ja huvitavama osa. Varrastel kootud kindaid, sukki, sokke, kampsuneid, mütse, salle ja rätikuid iseloomustab suur kujundusliku külje mitmekesisus, milles väljendub maitsekus, fantaasiarikkus ja paikkondlikud iluideaalid.

Laialt levinud kirimustrite kõrval on kinnaste ja sukkade kaunistamisel kasutatud veel mitmesuguseid koemustreid. Viimaseid esineb rohkesti kirikinnaste ja kirisukkade ülaservade kujunduses. Peale selle leidub aga terve rühm ühevärvilisi kindaid ja sukki, mis ainuüksi või põhilises osas on kaunistatud koekirjadega. Selliste koekirjaliste kinnaste ja sukkade tutvustamine ongi väljaande „Koekirjalised kindad ja sukad” eesmärgiks.

Eesti kinnastel ja sukkadel levinud koekirjadest on sagedamini esindatud vikkelkoed, nöörkoed, palmikkoed, pitskoed jne. Enamikel juhtudel on kõiki neid koekirjalisi kaunistusi nimetatud rahvapäraselt lihtsustatult vikliteks, millises tähenduses antud terminit ka allpool kasutatakse. Vikleid luuakse vaheldumisi parempidi ja pahempidi kududes, silmi juurde luues ja kokku võttes, keerdsilmi kasutades jne. Viklid on esialgselt välja kasvanud puht praktilisest vajadusest keerdu-tõmbumisele vastupidavama kinda pära ja sukasääre ülaserva kudumiseks. Samuti on neid kasutatud sääreosa ahendamisel ja säärelt labale üleminekul.

Kinnaste päradel kasutatud viklitest on enamlevinud parempidi ja pahempidi silmade vaheldumisi kasutamise tulemusena (kaks silma parempidi ja kaks pahempidi või üks silm parempidi ja kaks pahempidi või üks parempidi ja üks pahempidi) saadud sooneline kude (püstviklid). Teistest pärade koekirjalistest kujundusvõtetest on kasutusel olnud sakiline (sakiserv, loogeline serv, tsärpvits), viltune (viltaserv, luipuviklid, vintviklid), lapiline (klopiline, plakkvits), palmikuline (pottviklid) ja trepiline (treppviklid) kude. Sakiline pära on saadud kalasabamustriliselt silmi juurde luues ja kokku võttes. Viltuse koega kindapärade diagonaalselt kulgevad parempidi silmade read on moodustatud ühelt poolt silmi juurde luues ja teiselt poolt kahandades. Lapilistel kindapäradel on valmistatud iga lapp üksikult kahe vardaga edasi-tagasi kududes, kusjuures üks lapirida on kootud ühes ja teine teises suunas. Palmikute kudumisel on tõstetud palmiku silmad vasakul vardal kudumise järjekorras ümber ning kootud ümbertõstetud silmad seejärel kas parem- või pahempidi läbi. Treppviklite saamiseks on kasutatud tavalistes püstviklijoontes veel omakorda vaheldumisi parempidi ja pahempidi silmi.

Raamatu „Koekirjalised kindad ja sukad” sisukord

Raamatu „Koekirjalised kindad ja sukad” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Raamatuga „Koekirjalised kindad ja sukad” seonduvad märksõnad: eesti, käsitöö, rahvakunst, kindad, sukad-sokid, kudumine

Raamatu „Koekirjalised kindad ja sukad” tehnilised andmed

„Koekirjalised kindad ja sukad” on pehmekaaneline raamat, 51 lk; 20,8 × 27,2 cm; ↔ 0,5 cm; 204 g.

Raamat „Koekirjalised kindad ja sukad” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Raamatu „Koekirjalised kindad ja sukad” ilmumisandmed: Eesti NSV Kultuuriministeerium, Eesti NSV Etnograafiamuuseum, 1969

Ostke raamat „Koekirjalised kindad ja sukad” hinnaga 24.94