Lingvistiline mets
Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi.

„Lingvistiline mets” on pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: vähekasutatud, heas korras raamat.

Kahjuks on hetkel laost otsas.

Autor: Valdur Mikita.

Kaane kujundanud Maite Kotta.

„Lingvistiline mets” – tutvustus

Lingvistiline mets on sülem inspireerivaid ja ebaharilikke mõtteid eesti keelest, loodusest ja kultuurist. See on kosutav lugemine kõigile, kes otsivad vastust küsimusele, miks on Eesti maagiline paik. Raamatus on juttu seentest, putukatest, soome-ugrist, suitsusaunast, metsast, kultuuriteooriast, jalgrattasõidust ning päratust kosmiliste mõõtmetega kartulikonksust, mida veel ükski eestlane pole suutnud Munamäe küljest lahti kiskuda.

Raamatu „Lingvistiline mets” sisukord

Raamatu „Lingvistiline mets” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Mihkel Kunnus on raamatu kohta kirjutanud nii: „Ei mäletagi mõnda teist sellist raamatut, mis oleks kaasa toonud nii laiaspektrilise lugejaskonna nõnda üksmeelse kuid mitmehäälse tunnustuse. /.../ Kuigi tuumakam osa [raamatust] on vahest paras semiootika ja kultuuriteaduste kraadiõppuritele pureda, on Mikita osanud kirjutada nii humoorikalt ja lustlikult ning nõnda mitmekihiliselt, et nauditav on see ka vähesema haridustaustaga inimestele. Mikita räägib vonnegutliku muigega tõsistest (ja lausa süngetest) asjadest, ent teeb samal ajal eestlasele hella pai.”

Loe lisaks ka Hasso Krulli arvustust „Lingvistilisele metsale” ajakirjas Vikerkaar.

Trad.Attack! soovitab: „Mikita kirjutab mahlakalt ja kaasahaaravalt meile nii omasest eesti loodusest, kultuurist ja keelest. Inspireerivad mõtted, milles iga eestlane tunneb ära oma või leiab uue vaatenurga omale.”

Auhinnad
Virumaa kirjandusauhind, 2013
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (vabaauhind), 2013

Tsitaadid

„Kui ma oleksin šamaan ja saaksin ühte mõttesse panna kogu ugriliku jõu, siis ma ütleksin ainult ühe maagilise sõna. Ainult ühe, kus kõik on sees: mets.”

„Hea raamat võiks olla selline, mis esmalt rikub lugeja ning seejärel lunastab. Väga hea raamat jätab esiti küll mulje võimalikust lunastusest, kuid seejärel rikub lugeja kiiresti ja lõplikult.”

„Meil on olemas kaks tänapäeva maailmas haruldast asja: ürgloodus ja animistlik mõtteviis. Nende kahe ühinemispunktis võtab kuju mingi teine plaan, mis lubab maailma näha hoopis teise nurga alt.”

„Juba Karl Ernst von Baer jagas eestlased kaheks põhitüübiks – flegmaatilisteks ja melanhoolseteks.”

„Õnneliku inimese prototüübiks võiks olla inimene, kes istub suveõhtul keset oma vanaema koduraamatukogu täiuslikku kaost, jalas katkise kannaga sokid, ja kes on oma mobiiltelefoni ära kaotanud.”