Teemad: Põllumajandus, metsandus

Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses

„Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses” on kõvakaaneline raamat. Raamatu seisukord: väga hästi säilinud eksemplar, sisu täiesti puhas ja loetav, kaante servades leidub veidi värvikulumisjälgi.

„Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses” – tutvustus

Enam kui kolmandik Eesti NSV pindalast on soode ja soostunud maade all, mis looduslikus seisundis annavad põllumajandusele väga kasinat saaki. Soostunud alasid leidub meil rohkesti igas rajoonis, iga kolhoosi, sovhoosi või metsamajandi piirides.

Juba eelmise sajandi keskpaiku juhtisid soode kõrgele põllumajanduslikule väärtusele tähelepanu Fr. R. Kreutzwald „Maarahva käsulises kalendris” (1858) ja C. R. Jakobson esimeses eestikeelses põllunduse käsiraamatus „Teadus ja seadus põllul” (1869). Hiljem selgitasid dr. A. Eisenschmidt (1906), A. Johanson, J. Tiidt jt sookultuuri suurt tähtsust loomade söödabaasi väljakujundamiseks ja kehvade, leetunud põllumuldade viljakuse tõstmiseks.

Alles nõukogude korra kehtestamisega loodi soodsad tingimused maaparandustööde teostamiseks, soode ülesharimiseks ja nende kasutuselevõtmiseks. Kogu meie rahvas võtab nüüd suure aktiivsusega osa vabariigi soostunud maade kuivendamisest ja ülesharimisest.

Soode kuivendamisega täitub ka eesti talurahva ammune unistus – muuta viljakandvaks need suured, rõsked ja suveõhtuti udusse mattuvad vesiste soode ja sooheinamaade massiivid, kust juba kauges minevikus meie esiisad on kiskunud tükkhaaval välja maalapikesi. Kuigi võitlus sooga eesti talurahva elus alati on olnud tähtsal kohal, oli ta lõplikuks pealetungiks soodele jõuetu, sest neid töid tehti üksinda, ilma tehnika abita. Nüüd, kus partei ja valitsus annavad selleks kasutada kõige moodsama tehnika, on ühiselt kergem võita meie sood kui ka soostunud heina- ja karjamaad ning muuta nad lokkavateks viljaväljadeks ja kultuurrohumaadeks.

Partei XIX kongressi otsuste kohaselt jääb põllumajanduse alal ka edaspidi peaülesandeks kõigi põllumajanduslike kultuuride viljakuse tõstmine, ühisloomade arvu ja nende produktiivsuse edasine suurendamine. Maaviljelus peab kujunema veelgi kvalifitseeritumaks, arenenud põldheinakasvatusega ja õigete külvikordadega. tehniliste kultuuride, sööda- ja köögiviljakultuuride ning kartuli külvipinna suurema erikaaluga.

Partei XIX kongressi otsuses on öeldud: „Teha töid soode kuivendamise alal... Eesti NSV-s ... Suurendada aastate 1951–1955 jooksul kuivendatud maa pindala 40–50 protsenti.”

Raamatu „Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses” sisukord

Raamatu „Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Raamatuga „Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses” seonduvad märksõnad: sood, kuivendus

---

Raamatu „Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses” tehnilised andmed

„Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses” on kõvakaaneline raamat, 384 lk; 15,0 × 22,9 cm; ↔ 2,1 cm; 472 g.

Raamat „Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Raamatu „Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses” ilmumisandmed: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954

Ostke raamat „Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses” hinnaga 11.99

Veel üllitisi „Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses” autori(te)lt:

---

Soovitame lisaks väljaandele „Soode kuivendamine ja kasutamine põllumajanduses” vaadata ka neid trükiseid: