Armuke

„Armuke” on kõvakaaneline raamat. Raamatu seisukord: väga hästi säilinud eksemplar.

Hind: 17.97

Autor: Marguerite Duras.

Prantsuse keelest tõlkinud Malle Talvet.

L’amant.

Kujundanud Mari Kaljuste.

„Armuke” – tutvustus

„Armuke” on tuntud prantsuse kirjaniku Marguerite Durasi (1914–1996) kõige kuulsam teos, mis pälvis 1984. aastal maineka Goncourt’i kirjanduspreemia ja mida on tänaseks tõlgitud ligemale neljakümnesse keelde. Autobiograafiline jutustus vahendab 1920. aastatel Vietnamis (tollal veel Indo-Hiina) hargnenud 15-aastase prantsuse tüdruku kirgliku armastusloo endast poole vanema Hiina noormehe vastu. Peenelt on teoses edasi antud teismelise tüdruku hingeelu, tema konfliktsed suhted emaga, sõprus vanema venna vastu ja esimene suur armastus. Jättes viimaks jõuka armukese maha, pöördub neiu oma tõelise kutsumuse – kirjutamise juurde.

Raamatu „Armuke” auhinnad

• Prantsuse kirjandusauhind Prix Goncourt, 1984

Raamatu „Armuke” sisukord

Raamatu „Armuke” sisukord on veel sisestamata või see puudub sootuks.

Raamatuga „Armuke” seonduvad märksõnad: prantsuse, ilukirjandus, biograafilised romaanid

Raamatu „Armuke” tehnilised andmed

„Armuke” on kõvakaaneline raamat, 102 lk; 13,7 × 20,7 cm; ↔ 1,1 cm; 200 g.

Raamat „Armuke” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Raamatu „Armuke” ilmumisandmed: Varrak, 2006

ISBN/EAN: 9789985312681 (9985-3-1268-6, 9985312686)

Ostke raamat „Armuke” hinnaga 17.97

Raamatust „Armuke” on olemas ka järgmised eksemplarid

Pehmekaaneline raamat.
Sari: Loomingu Raamatukogu.
64 lk; 13,0 × 20,0 cm; ↔ 0,5 cm; 111 g.
Seisukord: kasutatud.
Ilmumisandmed: Perioodika, 1989

Autor: Marguerite Duras.

Prantsuse keelest tõlkinud Malle Talvet.

L’amant.

Kujundanud Jüri Kaarma.

Kahjuks hetkel laost otsas.

Mu vanema venna juuresolekul lakkab ta olemast mu armuke. Ta ei lakka olemast, kuid ta pole mulle enam keegi. Temast saab kõrbenud maa. Mu iha kuuletub mu vanemale vennale, heidab eemale armukese. Iga kord, kui nad mul korraga silme ees on, kardan, et ei suuda seda vaatepilti taluda. Armuke hüljatakse nimelt selles nõrgas kehas, selles nõrkuses, mis täidab mind naudinguga. Venna nähes saab tast salgamist vajav skandaal, häbiaine, mida peab varjama. Ma ei suuda võidelda venna tummade käskude vastu. Ma suudan, kui jutt on väikesest vennast. Kui jutt on armukesest, olen iseenda vastu võimetu. Praegu sellest rääkides meenub taas silmakirjalik nägu, kellegi hajali ilme, kes vaatab kõrvale, kellel on mõtelda muule, kuid kes ometi – seda näeb kergelt kokku surutud lõuapäradest – on meeleheitel ja piinleb, et peab seda alatust taluma, ainult selleks, et saaks hästi süüa, kallis restoranis, mis oleks ju õigupoolest loomulik. Mälestust ümbritseb jahimeheöö kaame kuma. Kostab läbilõikav hirmukisa, lapsekarje.

Raamatu „Armuke” kirjutas Marguerite Duras 1984. aastal. Sellest sai tema esimene bestseller, selle eest anti talle Prantsusmaa Goncourt’i ja Ameerikas Hemingway auhind. Ta oli siis seitsmekümneaastane ja oli avaldanud umbkaudu nelikümmend raamatut – romaane, jutustusi, näidendeid, lihtsalt kirjutisi – ning vändanud ligi paarkümmend filmi. Teda teati kui stsenaariumi autorit Alain Resnais’ filmile „Hiroshima, mu arm”. Teati (Eestiski) tema romaani „Moderato contabile”, tema filmi „India Song”. Lihtlugejad tema „uue romaani” laadis kirjutistest küllap suurt ei arvanud. Asjatundjad pidasid rohkem. Samuel Becketti sõnul oli ta „Prantsusmaa tähtsaim elav kirjanik”. Ta oli elanud pika ja intensiivse elu. Surmgi oli olnud väga tihti tema ümber, lähedal. Nüüd, 1984. aasta kevadel, kirjutas ta selle raamatu. Ta oli saanud haiglast välja, oli läbi teinud ränga alkoholiravi kuuri.