1941 sõjasuvi Eestis: Saksamaa ja NSVLi sõjategevus Eestis
Ajakirja Imeline Ajalugu eriväljaanne

„1941 sõjasuvi Eestis: Saksamaa ja NSVLi sõjategevus Eestis” on ajakiri. Ajakirja seisukord: uus.

Hind: 9.90

Tekstide autor: Peeter Kaasik.

Toimetanud Alo Lõhmus. Keeletoimetaja: Piret Pihlak. Kujundanud Kairi Kalmann.

„1941 sõjasuvi Eestis: Saksamaa ja NSVLi sõjategevus Eestis” – tutvustus

Kas Suvesõda või sõjasuvi?
Suvel ja sügisel 1941 Eestis toimunud sündmused on Eesti ajalookirjutuses üks kõige paremini läbi uuritud teema. Sellega alustati samal ajal 1941/1942. aastal nii Nõukogude tagalas kui ka sakslaste okupeeritud Eestis. Seetõttu on see teema räsitud mõlema okupatsioonivõimu ideoloogiast ja propagandast, mille tagajärjed on tajutavad veel tänaselgi päeval.
Kui sovetlik ajalookirjandus käsitles 1941. aasta sõjasuve (ja -sügist) „kangelaslike kaitselahingutena” ja „eesti rahva ühise võitlusena Saksa röövvallutajate vastu”, siis Saksa okupatsiooni ajal keerati asi teistpidi ning sõjasuvi kajastub „teise vabadussõjana”. Teise maailmasõja järel paguluses arendati seda liini edasi, küll aga kadus ajaloo prügikasti sakslase kui vabastaja kuvand. Ühtlasi võeti kasutusele Suvesõja mõiste, mida üritati näidata eestlaste eraldiseisva sovetivõimuvastase sõjana, kus väidetavaid liitlassuhteid sakslastega kajastati üsna meelevaldselt stiilis „head sõjaväelased ja halvad poliitikud”.
Tänaseks on Suvesõja mõiste end ajalookirjutusse tugevasti sisse söönud, jättes küll lahtiseks küsimuse, mida see mõiste endas hõlmab. Kas kitsamalt eestlaste vastupanu sovetivõimule? Kas kogu sõjategevust Eesti pinnal (mida ajalookirjutuses on kohati nimetatud koguni „sakslaste ja eestlaste ühiseks võitluseks NSV Liidu vastu”)? Või ehk kõike seda, mis sõjategevuse ajal või sellega otseselt seotuna 1941. aasta suvel ja sügisel Eestis toimus?
Imelise Ajaloo eriväljaanne võtab väga põgusalt kokku neist kolmanda võimaluse, mis hõlmab muu hulgas nii üldisemat sõjategevust kui ka eestlaste vastupanu, aga ka Saksa okupatsioonivõimude plaane, sõja-seisukorda, okupatsioonivõimude vahetumist, Saksa sõjaväevõimu kinnistumist, sõjakahjusid jpm. Laia teemavaldkonna tõttu pole selguse huvides kasutatud Suvesõja, vaid sõjasuve mõistet, mis, tõsi küll, hõlmab ka mõningaid juba sügisesse jäänud sündmusi.
Kuigi suur(em) osa eestlasi pidas 1941. aasta sõjasuvel sakslasi vabastajateks, siis üsna kiiresti selgus, et üks okupatsioonivõim lihtsalt asendus teisega, mis polnud Eesti iseseisvusest huvitatud kuigivõrd rohkem kui NSV Liit. Seetõttu üritatakse tekstis vältida ka totalitaarsete režiimide omavahelises sõjas poolte valimist ning „õiglaste sõdade” teesist lähtuvat igipõlist arusaama, milles vastase sooritatud kuriteod on aegumatud sõjakuriteod, kuid omade korda saadetu „sõjaline hädavajadus” või „õiglane kättemaks”. Kuriteod jäägu kuritegudeks, olenemata sellest, kelle või mille nimel neid korda saadeti!
– Peeter Kaasik, autor

Ajakirja „1941 sõjasuvi Eestis: Saksamaa ja NSVLi sõjategevus Eestis” sisukord

Kaitselt rünnakule
NSV Liidu ettevalmistused sõjaks Saksamaaga
Võit mõne nädalaga
Saksamaa lootis triumfikäiku NSV Liidu vastu
Rahvuslik puhastuskava
Saksamaa kavatses Baltimaad saksastada
Liigne enesekindlus
Punavägi alahindas Eestis vastast
Sakslased jõuavad Eestisse
Lahingud siinsel maal ja merel
Ohvrirohke Juminda miinilahing
Merel hukkus 15 000 inimest
Sügissõda saarel
Sakslased jõudsid saartele alles sügiseks
Sõjaseisukord Eesti NSVs
Kuidas võõrvõim Eestis võitluseks valmistus
Põletatud maa taktika
Sovetivõimu aktsioonid Eestis sõja algul
Punane terror
Arreteerimised, tribunalid, mahalaskmised
Eesti NSV mobiliseerub
Meeste ja hobuste mobilisatsioon ning naiste kaitsetööd
Evakuatsioon tagalasse
Inimesed, loomad ja vara veeti minema
Partisanid kukkusid läbi
Eestis ei tekkinud partisanivõitlust
Eesti Saksa võimu all
Saksa sõjaväevõim juhtis siinset elu
Sõjavangilaagrid Eestis
Vangidest sai oluline tööjõud
Omakaitse sündis Kaitseliidust
Spontaansed vastupanusalgad reorganiseeriti
Kommunistide ja juutide hukkamine
Sõjasuvel esines ka omakohut
Eesti vabatahtlike värbamine
Wehrmachti eestlasi ei oodatud
Eesti riikluse taastamise idee
Sakslased ei pidanud kõneväärsekski
Majandus sõjaväe teenistuses
Sakslasi huvitasid põlevkivi ja fosforiit
Sõjakahjude kokkuarvestamine
Hävis palju vara
Kümned tuhanded hukkunud
Sõjasuvel kaotas Eesti 75 000 inimest
Kasutatud kirjandus

Ajakirjaga „1941 sõjasuvi Eestis: Saksamaa ja NSVLi sõjategevus Eestis” seonduvad märksõnad: sõda, ajalugu, ajakirjad

Ajakirja „1941 sõjasuvi Eestis: Saksamaa ja NSVLi sõjategevus Eestis” tehnilised andmed

„1941 sõjasuvi Eestis: Saksamaa ja NSVLi sõjategevus Eestis” on ajakiri, 106 lk; 20,6 × 27,6 cm; ↔ 0,5 cm; 233 g.

Ajakiri „1941 sõjasuvi Eestis: Saksamaa ja NSVLi sõjategevus Eestis” on Laos nr 1, saame postitada või kontorisse tuua samal või esimesel TÖÖPÄEVAL.

Ajakirja „1941 sõjasuvi Eestis: Saksamaa ja NSVLi sõjategevus Eestis” ilmumisandmed: Äripäev, 2020

ISBN/EAN: 9772228083127

Ostan „1941 sõjasuvi Eestis: Saksamaa ja NSVLi sõjategevus Eestis” hinnaga 9.90