Veisepidamine ja piimatootmine

„Veisepidamine ja piimatootmine” on pehmekaaneline raamat. Raamatu seisukord: heas korras kasutatud raamat.

Hind: 12.90

„Veisepidamine ja piimatootmine” – tutvustus

I. VEIS ON MEIE TÄHTSAIM KODULOOM.
Niikaugele kui ulatavad kindlamad ajaloo andmed, on teada, et meie rahvas on ikka tegelnud põlluharimise ja karjapidamisega. Karielajaist on veisel olnud juba vana-ajal võrdlemisi suur tähtsus, kuid tänapäeval on veisepidamise osatähtsus meie põllumajanduslikus tootmises niivõrd suur, et võime veist pidada meie kõige tähtsamaks koduloomaks.
1. Veisepidamise otstarve. Veiseid peetakse meil igas talus, ja võib öelda, et veisepidamiseta ei saa läbi ükski korralik talu. Veisepidamine on tarvilik kõigepealt maaväetise saamiseks. Kõigist koduloomadest saab veiselt kõige enam sõnnikut; laudasõnnik on väga tähtis ja tarvilik väetusaine, milleta meie võrdlemisi õhuke ja huumusevaene mullastik ei anna rahuldavaid saake. Laudasõnnik, nagu sageli väljendatakse, on maaekstrakt, mis väiksemal hulgalgi antuna paneb mulla käärima ja rikastab seda taimekasvuks vajalike toitainetega. Laudasõnnik võimaldab meil seega saavutada põldudelt kõrgemaid saake, aidates ühtlasi tõsta ja hoida meie maa kõige kallimat vara – mullaviljakust.
Veiste kaudu väärindatakse suur osa talundite taimekasvatuse saadusist, nagu karja- ja heinamaade saagid (rohi, hein), ja teravaljakasvatuse ning teiste maatoodete jättesaadused, nagu põhud ja aganad, kliid, praak jne, piimaks, võiks, juustuks, lihaks, nahkadeks – s.t väärtuslikeks inimtoidu- ja tarbeaineiks. Aga ka toit- ja söötteraviljade (rukis, kaer, oder, segavili) ning kartulite ülejäägid leiavad väärindamist veiste kaudu. Karja poolt töötlemata kujul ei eviks taimekasvatuse saadused ja jätteproduktid suurt väärtust ja osa neist, nagu metsikute karjamaade rohi, läheks kasutamatult kaotsi. Karja kaudu omandavad aga ka meie ulatuslikud rohumaad suure rahvusliku varanduse.

SISUKORD.

I. Veis on meie tähtsaim koduloom.
• Veisepidamise otstarve
• Veisepidamise tähtsus

II Eeskujulik veisepidamine nõuab hoolt.
A. Laudad olgu korralikud.
• Laudad
• Vanade lautade parandamine
• Uute lautade püstitamine
• Lauda puhastamine
B. Laudas vajavad veised korralikku hoolitsemist.
• Veiste puhastamine
• Veiste puhtalt hoidmine
• Täide vastu võitlemine
• Sõrgade ja sarvede hooldamine
• Veiste pügamine
• Loomadele liikumise korraldamine talvel
C. Ka karjatamisel on veiste hooldamine tarvilik.
• Piimalehmade harjutamine värske õhuga kevadel
• Veisekiini tõukude kõrvaldamine
• Karja koju Ja karjamaale ajamine
• Karja hooldamine karjatamisel

III. Veiste toodang sõltub söötmisest.
A. Söödad olgu otstarbekad.
• Otstarbeka söötmise alused
• Karjamaarohi
• Hein
• Põhud ja aganad
• Kartul ja juurvili
• Praak ja silosööt
• Jõusöödad
B. Sööta tuleb tarbekohaselt.
• Veiste söödatarve
• Söödatarbe arvutamine
• Söödaannuse koostamine
• Normeeritud söötmise eeldus
• Piimalehmade talvine söötmine
• Veiste suvine söötmine
• Söötmine eri- ja üleminekuaegadel
• Sugupulli söötmine
• Nuumveiste söötmine

IV. Tuleb soetada senisest parem kari.
A. Tõuveised on edukad.
• Meil levinud veisetõud
• Tõuvalik tõukarja soetamisel
• Tõukarja soetamine pulli kaudu
• Suguloomade ost
• Karjaaretamine
B. Noorkarja korralik kasvatamine kindlustab parema karja saamise.
• Vastsündinud vasika hooldamine
• Jootmine täispiimaga
• Lõssiperiood
• Söötmine tavaliste söötadega
• Suvine söötmine
• Söötmine teisel eluaastal
• Noorkarja hooldamine
• Lehmmullikate paaritamine
• Pullmullikate esmakordne tarvitamine

V. Mida on tarvis silmas pidada piimatootmisel ja -kasutamisel.
A. Hea piima saamise eeldused
• Lüpsmine
• Piima käsitsemine pärast lüpsi
• Piimanõude pesemine
• Lastepiima (erivaliku-piima) tootmine
• Piima kodune tarvitamine
B. Piima turustamisest.
• Piimavedu meiereisse
• Piimamüük linnadesse