Roosid Eesti aedades
100 aastat

„Roosid Eesti aedades” on kõvakaaneline raamat. Raamatu seisukord: uus.

Hind: 27.97

Autor: Mart Ojasalu.

Toimetanud Eha Kõrge. Kujundanud Päivi Palts. Illustratsioonid: Reet Nurmsalu. Fotod: Mart Ojasalu.

„Roosid Eesti aedades” – tutvustus

Raamat „Roosid Eesti aedades” algab Hiina vanasõnaga: elu algab sellest päevast, kui Sa rajad endale roosiaia.

Raamat „Roosid Eesti aedades” annab ülevaate rooside kasvatamisest, roosiaedadest ja rooside aretusest Eestis viimase saja aasta jooksul. Asume ju kultuurrooside kasvatamise põhjapiiril, kus lisaks vähenõudlikele pargiroosidele on võimalik kasvatada ka kauneid aedroose, kes põhjamaise karge suve tingimustes kannavad väga kirkaid õisi, kui nende eest õigesti hoolt kanda.
Rooside maailm on väga mitmepalgeline ja keerukas, seal orienteerumise hõlbustamiseks on roosid erinevate tunnuste alusel jaotatud rühmadesse, millest igaüht tutvustatakse ka raamatus „Roosid Eesti aedades”. Samuti on ära toodud rooside tähtsamad kaubamärgid ja rooside lihtne tavapärane liigitus. Raamatus „Roosid Eesti aedades” leidub ka nõuandeid ja näpunäiteid rooside koduaias kasvatamisest, nende paljundamisest ja hooldamisest ning roosihaiguste ja -kahjuritega võitlemisest, mis tuginevad roosikasvataja Mart Ojasalu 50-aastasele kogemusele. Raamatus „Roosid Eesti aedades” on eraldi peatükk pühendatud olulisemate Eestis kasvatavate uute ja ka vanemate teada-tuntud sortide kirjeldamisele.

Tsitaate ja tekste raamatust „Roosid Eesti aedades”

Kultuur algab roosist ...
– Gertrude Stein

Elu on rooside ning okastega palistatud tee ...
– William Shakespeare

Narrid vihkavad,
targad ootavad jalutuskäiku roosiaeda.
– Rabindranath Tagore

... kes kohta mind soovib kaunil pühapäeval,
see võib leida Kadriorus mind ...
– Raimond Valgre

Elu ilma roosideta on võimalik, aga igav.
– Johann Wolfgang Goethe

Roosid kõnelevad kõigis maailma keeltes.
– Ralph Emerson

Kui suvi saabunud, roosinupud paisuvad,
kes suudab seda rõõmu piirata ...
– Johann Wolfgang Goethe

Roosidest me luuletame, õunu aga maitseme.
– Johann Wolfgang Goethe

Ometi teeb minu elu õnnetuks see,
et mul pole punast roosi.
– Oscar Wilde

Roosiõli on rooside hing ...
– Prantsuse vanasõna

Roosiaed on viimane tõeline luksus,
mida me tänapäeval ise rajada suudame.
– Dieter Kienast

Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid,
tegi sinu roosi nii tähtsaks.
„Ma vastutan oma roosi eest ...”
Kordas väike prints.
– Antoine de Saint-Exupéry

Raamatu „Roosid Eesti aedades” sisukord

LUGEJALE
Pool sajandit rooside lummuses

ROOSIKULTUUR
Rooside looduslik päritolu
Kuidas orienteeruda rooside keerulises maailmas?
Roos kui kultuurimärk
Roos kui armastuse märk
Roosikultuuri taassünd kristlikus Euroopas
Roos kui saladuse ja võimu märk
Euroopa roosikasvatus ja rosaariumite sünd
Rosaariumid Eestis
Eestlase roosiarmastus ja uued suunad
Eesti esimene roosidünastia
Eesti Roosiklubi sünd
Roosinäitused ja roosipäevad
Roosil on alati positiivne aura

EESTI ROOSIAIAD JA ROOSIPARGID
Eesti avalikud rosaariumid
Eesti privaatsed roosiaiad
Eesti roosilised koduaiad

EESTI ROOSIARETUS 100
Eesti roosiaretuse ajalugu
Suundumused Eesti roositurul
ADR roosid on kvaliteetsed

ROOSIDE KLASSIFIKATSIOON
Kultuurrooside rühmad
Kaubanduslikud roosirühmad
Kuidas kaubanduslikud roosirühmad Eestis edenevad?
Rahvapärane roosirühmade liigitus
Miks on kauneid roose nii palju?

ROOSIDE VÕLU SALADUSED
Roosiõied ja nende vormid
Imeline ja hurmav rooside aroom
Rooside salajane keel ja sõnumid

ROOSIAIA KUJUNDAMINE
Roosiaia rajamine
Roosiaia kavandamine
Roosid koduaias
Roosiaia ja -peenarde planeerimine
Rooside kasvatamine segapeenardes
Roosiaia värviharmoonia
Roosiaia kujunduselemendid
Eestimaa looduslikud tingimused

ROOSIDE HOOLDUS
Toimetused roosiaias kevadest talveni
Rooside istutamine ja väetamine
Rooside kodune paljundamine
Rooside haigused ja nende tõrje
Biotõrje kui roheline maailmavaade

ROOSISORDID
Uued tähed roositaevas
Suureõieliste rooside kullafond
Floribundroosid
Uusantiikroosid ja Inglise roosid
Väänroosid ja kõrged põõsasroosid
Pinnakatte- ehk vaibandroosid
Pargiroosid ja Kanada roosid
Eesti roosid 100
Eksklusiivsed roosid

ROOSIDE VALIMINE OLULISTE OMADUSTE JÄRGI
Lõhnaroosid
Haiguskindlad roosid
Talvekindlad roosid
Roosid internetis

ROOSIAEDNIKU KALENDER

ROOSIDE REGISTER

TEADMISEKS
• Kõik roosid kasvavad nii Eesti looduses kui koduaias põõsastena ja nende kõrgus varieerub 20 sentimeetrist 4 meetrini.
• Roosisorte ja -liike on väga palju, kuni 40 000 nimetust, ja mitte kõik ei sobi Eestimaal koduaias kasvatamiseks.
• Roosidel esineb mitmesuguseid lehehaigusi, mistõttu on mõttekas kasvatada sorte, kellel on hea tervis ja talvekindlus.

ROOSIDE ISELOOMULIKUD OMADUSED
• Kaunid erinevates värvides ja vormides õied ning õierikkus.
• Õite võrratu lõhnabukett erinevates nüanssides.
• Kaunid läikivad liitlehed, mille alaküljel võib leiduda lõhnavaid vaigunäärmeid, nii et kogu põõsas lõhnab meeldivalt.
• Vähem või rohkem ogalised võrsed ja põõsa kuju, mis võib olla nii püstine kui lamanduv.
• Kaunid punavad viljad, mida on kasutatud tuhandeid aastaid ravimteede ja mooside valmistamiseks.

Kuidas sünnivad uued roosisordid?
• Esiteks, uusi roosisorte saadakse roosiviljades (tõrsikutes) valminud seemnete külvist tärganud seemikute valimise teel. Seemned võivad pärineda nii sihipäraselt ristatud kultuursortidelt (risttolmlemine) kui ka juhuslikust tolmlemisest (isetolmlemine).
• Teiseks, keerulise geeni-kombinatsiooniga roosidel esineb mõnikord pungade muteerumist, mille tulemusena võib saada emapõõsast oluliselt erinevaid roosivorme ja värve. Selliseid pungvariatsioone nimetatakse ka sportideks.

Roosiõie ehitus
• õiepungal on viis tupplehte
• ringina paikneb hulk tolmukaid
• kroonlehti võib olla viiest kuni sajani
• vilja (tõrsiku) südamikus arenevad pärast tolmlemist paljude emakatega kivisrakkudest viljakesed (seemned)
Seega on ka ühest viljast tolmlemise teel võimalik saada erinevaid järglasi. Just sellise bioloogilise ehituse tõttu on looduslike kibuvitsade variatsioonide arv väga suur.

NÕUANDEID ALGAJALE ROOSI KASVATAJALE
• Enne kui lähete roosiistikuid ostma, leidke neile oma aias sobivad kasvukohad.
• Ärge ostke roosiistikut esimese emotsiooni järgi (oh, kui ilusad õied!), vaid uurige roosi sobivust oma aias valitud kasvukohale.
• Uurige, kuidas roose hooldada, ja roosid tasuvad selle töö eest teile kuhjaga.
• Vaid õigesti valitud ja Eesti kliimasse sobivad roosid annavad teile tõelise elamuse ja rõõmu.
• Roosipeenra rajamisel pidage meeles, et roosipõõsad on pikaealised ja kasvavad samal kohal heas tervises vähemalt 10 aastat.

NÕUANDEID JA NÄPUNÄITEID

Kavandage ja rajage oma aeda roosipeenrad ise!
Vaid enda kujundatud roosipeenrad ja -klumbid pakuvad teile tõelist rõõmu, sest koos oma roosidega arenete ka ise. Eksides ja vigu parandades saavutate kõige parema tulemuse, saate tuttavaks rooside nn hingeelu ja võludega.

Istutage oma roosid neile sobivasse kohta ja nii, et neid on kerge hooldada ning vaadelda.
Roosid on päikeselapsed ja armastavad head aiamulda. Sobivates tingimustes domineerivad nad teie aias jaanipäevast oktoobrini, ebasobivates oludes ja hoolduseta jäävad nad aga kiratsema ja teil jääb nende võlu nägemata.

Valige ja istutage oma aeda vaid sellised roosisordid, kes Eesti oludes edenevad ja on heas tervises, nii pakuvad nad rõõmu teile ja külalistele.
Selleks tehke eelnevalt kodutööd, uurides erinevate roosisortide omadusi ja sobivust teie aia tingimustega. Pidage meeles, et roosid kasvavad samal kohal 10–20 aastat ja ebasobiv sortiment häirib üldist pilti. Vaid heas tervises roosid annavad teie aiale kauni ilme ja te saate oma tööst rahulduse.

Imetlege oma kauneid roose ja tehke vajalikud hooldustööd õigeaegselt. Hästi hooldatud roosid tasuvad teile rikkalikult.
Roosipeenarde hooldus ei ole sugugi nii töömahukas, nagu sageli arvatakse. Vaja on vaid vanad õisikud eemaldada, varisenud õied kokku riisuda ja peenardelt ära viia ning põua ajal õhtuti kasta.

Jälgige oma lemmikuid, sest kauneid roosiõisi ja -põõsaid himustavad taimekahjurid ja kimbutavad lehehaigused.
Kui täheldate kahjurite ilmumist või esimesi märke haigustest, alustage kohe vajaliku tõrjetöö või ravimisega. Näritud roosiõisi või -lehti ei saa tervendada, kuid õigeaegne pahalaste tõrjumine või lehehaiguste ravitsemine hoiab roosid kaunid hilissügiseni.

Vältige emotsiooniostu, lähtudes vaid ilusatest õitest või pakendist.
Iga roos ei pruugi teie aeda üldse sobida ja võib vajalike kasvutingimuste puudumise tõttu kiratsema jääda või sootuks hävida.
Ärge ostke juhuslikke roose, istikuid ostes veenduge kindlasti nende kvaliteedis.
Odavmüügist tundmatuid sorte ostes võite hõlpsalt oma aeda tuua roosihaigusi või kahjureid.

HOOLDAGE OMA LEMMIKUID ÕIGEL AJAL
• Vaadelge oma roose ja tundke rõõmu nende lehtedest, õitest ja lõhnast.
• Kui näete lehtedel „sitikaid” või näritud õienuppe, siis töödelge kohe kõiki põõsaid taimekaitsevahenditega.
• Lõigake juulis vanad õisikud oksakääridega tagasi esimese viietise leheni ja roosid alustavad peagi
teist õitsemislainet.
• Kui näete alumisi lehti kohendavat või varisevat, on sort haigustundlik ja vajab kohest töötlemist SCORE või PREVICUR taimekaitsevahendiga.
• Mullake roosid oktoobris enne tugevaid öökülmasid ja hoidke roosid talvel lume all.
• Võtke kevadel talvekatted maha alles siis, kui muld on tahe, päevane temperatuur on vähemalt 10 kraadi ja öökülmad möödas.

ROOSIISTIKUTE KVALITEEDI HINDAMINE
OMAJUURSED roosid – võrsed peavad olema 3–5-harulised, kompaktsed, õienupud paisunud; turustatakse 1–1,5-liitristes pottides.
PALJASJUURSED roosid – võrsed peavad olema rohelised, pungad erksad, kuni 2 cm pikkused, juured helepruunid, ilma noorte valgete harudeta.
POTISTATUD roosid – võrsed peavad olema õienuppudes või õitega, terve lehestikuga, ilma kahjuriteta; turustatakse 2–5-liitristes pottides.
KILETUUTUDES poogitud roosid – võrseid kas õienuppudes või õitega peab olema 2–3, juured peavad olema terved ja lehed heas tervises ja kahjuriteta.

ROOSIPÕÕSASTE IGA EESTIS
• peenraroosid: 8–12 aastat
• uusantiikroosid: 10–15 aastat
• antiikroosid: 15–20 aastat
• pargiroosid: 15–25 aastat
• väänroosid: 15–25 aastat

ROOSITOHTER SOOVITAB
• Jälgige rooside lehti ja kui leiate lokkimisi, keerdumisi, kollendamisi või plekke, alustage kohe raviga.
• Haigused loobivad ebasoodsa ilmastikuga, varane ravi on tõhus.
• Soetage endale väike roosiapteek, siis on vajalikud preparaadid käepärast.
• Eelistage süsteemseid ravimeid need imenduvad kudedesse ja on tõhusamad.
• Pritsige roose taimekaitsevahenditega õhtul, kasutades näokatet.
• Ärge eemaldage kohe haigeid lehti, sest ravi tulemus selgub alles nädala pärast.

ROOSISORTIDE KIRJELDUSTE VÕTI

Roosisortide iseloomustamiseks on kasutatud Eestis enam levinud lihtsaid täheühendeid ja märke.

TH (HT) – teehübriidroos, suureõieline väärisroos
UA – uusantiikroos, Inglise roos, romantikaroos
F – floribundroos, suurte õitega kobarroos, korduvõitsemisega aed roos
Pol – polüantroos, väikeste õitega kobarroos
P – patioroos, potiroos, terrassiroos
Bod – pinnakatteroos
Min – madal miniroos
S – kõrge peenraroos, põõsasroos
LCL – suureõieline, korduva õitsemisega väänroos
R – ramblerroos, väikeste kobarõitega väänroos
K – Kordesi kõrge põõsasroos, vähenõudlik roos
A – antiikroos, vana roos, õitseb üks kord
D – Damaskuse antiikroos, õitseb üks kord
G – Gallia antiikroos, õitseb üks kord
AA – sammalroos, nn muscosa, õitseb üks kord
B – burboonroos, korduvõitsemisega antiikroos
HSpn – näärelehine roos, mairoos
HRg – kurdlehise pargiroosi aretis, korduvõitsemisega
L*** – lõhnav, tärnikeste arv näitab lõhna intensiivsust

ROOSIDE SALAJANE KEEL JA SÕNUMID

Paljudel maailma rahvastel on rooside kinkimisel mingi otsene või varjatud tähendus, mida kinkija soovib roosidega edastada. Sealjuures on ka kingitud rooside arv ja värvus seotud tähenduse või salasooviga, mida tuntakse lillede keelena. Euroopas on selline lillede keel üldmõistetav ja värvidel kindel tähendus. Roosibukettide või ka üksikõite kinkimine oli vanasti rüütlite ja laiemalt aristokraatide pärusmaa. Alates 19. sajandist levis rooside kinkimine laiemal ka lihtrahva sekka ja moodi tulid roosidest pruudikimbud. Sel ajal hakati koostama ja trükis avaldama ka lillede salakeele seletusi. Üldiselt on levinud arvamus, et punane roos sümboliseerib armastust, ent mõnes kultuuris on armastuse märk hoopis kollane. Siinkohal mõned rooside värvikeele põhisõnumid:

PUNANE – romantika, armastuse, kirglikkuse sümbol.
ROOSA – nooruse, värskuse, rõõmu sümbol. Sobib nii koolide lõpetamise kui sünnipäeva puhul, neidudele heledamates toonides, noormeestele tumedates, pigem violettpunases toonis.
VALGE – puhtuse, austuse, mälestuse, täiuslikkuse, aga ka vaikuse ja kurbuse sümbol. Eelkõige seostatakse valget roosi hingeliste väärtuste arenguga.
KOLLANE – sõpruse, ustavuse ja edukuse sümbol. Sobib suurepäraselt kooli lõpetamise puhul, õnnitluslilleks pulmades ja emale lapse sünni puhul.

Varjatud sõnum võib peituda ka kingitud rooside arvus:
• üks punane õis – ma armastan teid, neutraalselt;
• kaks punast õit – rõõm sind näha ja tervitada;
• kolmpunast õit – vihje intiimsele lähenemisele, võrgutamisele;
• neli õit – respekteerimine, lugupidamine;
• viis veripunast õit – vastupandamatu tõmme, salaarmastus;
• seitse õit – kosjakimp, selle vastuvõtt tähendab jaatavat vastust;
• kaheksa õit – truuduse sümbol;
• kümme õit – orjameelne allumine, eriti punaste rooside puhul;
• üksteist õit – armuavalduse tagasilükkamine;
• kaksteist õit – piinava hingevalu lepitus;
• kolmteist õit mitmevärvilises buketis – kuradi kink ehk oled „jobu”;
• viisteist õit kirjus buketis – saadetakse vana kallima pulma, kergendustunne „sain sinust lahti”.

Raamatuga „Roosid Eesti aedades” seonduvad märksõnad: roosid, sordid, roosikasvatus, sordiaretus, rosaariumid, iluaiandus, Eesti, käsiraamatud