Peremeditsiin

„Peremeditsiin” on kõvakaaneline raamat. Raamatu seisukord: uus.

Peremeditsiin – tutvustus

Käesolev õpik on Eesti oludele kohandatud versioon norrakeelsest õpikust Allmennmedisin. Õpik on mõeldud nii arstiteaduse põhiõppe üliõpilastele kui ka peremeditsiini eriala omandavatele arstidele. Samas sobib see õpik käsiraamatuks ka juba töötavatele perearstidele ja üldarstidele.

Kliinilisi probleeme on õpikus käsitletud peamiselt sümptomite ja sündroomide järgi: üks peremeditsiini eripärasid on see, et patsiendid tulevad vastuvõtule enamasti kaebuste ja probleemidega, mille taga võib olla mitmeid erinevaid haigusi. Alustame olulistest üldsümptomitest nagu väsimus, kaalulangus, palavik, rindkerevalu jt. Ka erinevate organsüsteemide haiguste peatükis lähtume olulisematest kaebustest, mida patsiendid võivad esitada, ning sellele järgnevast diagnostilisest mõttekäigust. Perearsti jaoks on oluline tööriist kaebuste anamnees ning seetõttu on sellele pööratud olulist tähelepanu. Anamneesile järgneb põhjalik objektiivse läbivaatuse ning esmaste analüüside ja uuringute osa. Kuna perearst ravib nii lapsi, noori täiskasvanuid kui ka eakaid ning sageli on tal side ja koostöö patsientidega mitmete aastakümnete vältel, siis õpiku osas „Elukulg” kirjeldatakse eri eluetappidega seotud terviseseisundeid ning perearsti rolli nendes. Õpiku lõpus mõtiskleme perearsti rolli üle muutuvas ühiskonnas ning perearsti tööga seotud eetiliste dilemmade üle.

Õpiku tekst on näitlikustatud rohkete piltide ja joonistega. Kliiniliste probleemide näitlikustamiseks oleme kasutanud rohkelt ka patsientide haigusjuhtumite kirjeldusi.
– Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor, õpiku eestikeelse väljaande peatoimetaja

Raamatu Peremeditsiin sisukord

Osa 1. Esmatasand

1.1. Esmatasand
Perearstikeskus
• Perearstide rollide paljusus
• Arsti-patsiendi suhe
Kas on olemas perearstiideoloogia?

1.2. Terviseprobleemid ja tervishoiuteenuste osutamine perearstipraksises
Tervest haigeks
• „See ei ole tavaliselt nii ...”
• Sümptomist terviseprobleemiks
• Miks osad tulevad arsti juurde ja teised mitte?
Patsiendi ja esmatasandi arstiabi vaheline kokkupuude
• Miks pöördutakse perearsti poole?
• Soolised ja vanuselised erinevused arsti poole pöördumisel
Mida teeb perearst patsientidega?
Eesti ja Põhjamaade peremeditsiini sarnasused ja erinevused

1.3. Peremeditsiini tegevusvaldkonnad ja töövõtted
Kliinilised töövõtted
• Järjepidevus ja eelteadmised patsiendi kohta
• Patsiendikesksed vastuvõtud
Perearstipraksise tüüpilised visiidid
• Sümptomitele orienteeritud küsitlus
• Sümptomitele orienteeritud ja osaline läbivaatus
• Kliinilis-epidemioloogiline mõtteviis
• Astmeline diagnoosimise protsess
• Vähe täiendavaid ja valikuliselt tehtavaid uuringuid
• Aeg diagnostilise abivahendina
• Ravi diagnostilise abivahendina
• Tervisekontroll ja sõeluuringud
Arstikabinetis, aga mitte ainult
• Kokkupuuteviisid
• Koduvisiit
• Valve
• Ennetav töö ning töö erivajadustega patsientidega
• Koostöö ja koordineerimine
Perearstikeskus
• Diagnostika- ja raviseadmed
• Perearstikeskuses leiduvad ravimid
• Arstikott
• Infektsioonikontroll
Labor
• Laboriproovide erinevaid kasutusi
Patsiendi uuringud praksises
• Praksise labori töö
• Analüüside vastuste tõlgendamine
Haiguslukku kandmine ja dokumentatsioon
• Elektrooniline tervisekaart
• Patsiendi tervisekaart
• Kirjad, saatekirjad ja epikriisid
• Tõendid
Perearstipraksise töö ja korraldus
• Töötajad ja peremeditsiini meeskond
• Kättesaadavus ja töögraafik
Kvaliteeditöö perearstipraksises
• Kvaliteedi indikaatorid

1.4. Konsultatsiooni oskus
Suhtlus, keel ja dialoog
• Arsti vastuvõtt patsiendi vaatevinklist
• Patsiendikeskne meditsiin
• Autonoomia, eetika ja patsiendi õigused
• Sõnade tähendus tuleneb kontekstist
• Sõnatu kommunikatsioon
• Patsiendi signaalide lugemine
• Arsti signaalid
• Mõistmine ja vahendamine on „džäss”
Vastuvõttude anatoomia
• Seitse funktsiooni
• Esimene funktsioon: konsultatsiooni alustamine
• Teine funktsioon: patsiendi probleem
• Kolmas funktsioon: läbivaatus
• Neljas funktsioon: teavitamine ja planeerimine
• Viies funktsioon: lõpetamine
• Kuues funktsioon: struktuur
• Seitsmes funktsioon: suhte loomine ja hoidmine
Kuulamise kunst
• Kui arst ei kuula
• Milliseid oskusi kasutatakse tähelepaneliku kuulamise ajal?
• Avatud ja suletud küsimistehnikad
Harjumuste ja elustiili muutmine
• Muutustele keskendunud nõustamine
Erilised probleemid ja väljakutsed vastuvõtul
• Teadmine, mida patsient mõtleb, arvab ja soovib
• Kaeblevad ja agressiivsed patsiendid
• Pidurdamatult jutukad patsiendid
• Murelikud vanemad
• Kuidas saada patsient lahkuma?
• Ebamõistlikud nõudmised
• Puudulikud erialased oskused
Arstikunst ja tarkus – õppimine kogemustest
• Kas probleem vajab lahendamist?
• Arsti tunded
• Elukestev õpe
• Rasked teadaanded

1.5. Diagnoosimise protsess
Mis on diagnoos?
Klassifikatsioonisüsteemid
• Rahvusvaheline esmatasandi klassifikatsioonisüsteem (ICPC)
• ICPC kasutamine praktikas
Peremeditsiinilised diagnostilised oskused
• Kliinilis-epidemioloogilised oskused
• Esinemine ja arsti poole pöördumine
• Diagnostiline mõtteviis
• Anamnees ja läbivaatus
• Täiendavad uuringud
• Milliseid diagnostilisi strateegiaid perearstid kasutavad?
Vähi diagnostika perearstipraktikas
• Diagnoosi hilinemine
• Alarmsümptomite väärtus
• Diagnoosi tõenäosuse hindamine
Ebaselged vaevused, mille korral diagnostika ei vii sihile
Kitsama erialaga arstide ja perearstide tööviiside erinevused

1.6. Raviotsused ja -tegevused
Ravida või mitte?
• Kui arst ja patsient on eriarvamusel
Medikamentoosne ravi
• Ravimite väljakirjutamise kvaliteedi tagamine
• Ravimiinfo
• Ravimitööstus
• Ravivõtete riskide vähendamine ja mõju hindamine
Ravi viibimine
Ühiskond seab piirid
Sekkumine elustiili
Alternatiivravi

1.7. Mitte kunagi väljaõppinud või valmis
Perearsti teadmised peavad olema ajakohased
• Kuidas hoiavad perearstid oma teadmisi ajakohasena?
• Perearsti erialaõpe
Tõenduspõhisus perearsti töös
• Paberipõhine, digitaalne või mõlemat?
• Info hankimine praktikas

1.8. Kliiniliste teadmiste alused ja piirid
Biomeditsiiniline teooria – peremeditsiiniline praktika
• Teadmised on võim ja võib tähendab vastutust
• Korrektne ei tähenda alati õiget
Parem teooria – rikkalikum erialakeel – parem abi patsiendile
Inimene bioloogilise ja mõtleva indiviidina
• Kogemused kirjutatakse bioloogiasse
• Krooniline pinge, allostaatiline ülekoormus
• Allostaatilisest ülekoormusest haiguseni
• Varasemate kogemuste tähtsusi
• Sama sündmus – erinev kogemus
Kas perearst võib olla ravitseja?


Osa 2. Olulised üldsümptomid

2.1. Väsimus ja jõuetus
2.2. Kaalulangus
2.3. Palavik
2.4. Pearinglus
2.5. Sünkoop
2.6. Kukkumiste risk ja kukkumine eakatel
2.7. Hingeldus
2.8. Rindkerevalu
2.9. Äge kõhuvalu
2.10. Äge seljavalu
2.11. Mügarikud ja moodustised

2.12. Uni ja unehäired
Une regulatsioon ja unehäirete klassifikatsioon
• Unehäirete klassifikatsioon
Unehäirete uurimine perearstipraksises
Olulisemad unehäired
• Unetus
Une-ärkveloleku rütmi häired
• Hilise uneaja häire
• Varase uneaja häire
• Ebaregulaarse une-ärkveloleku rütmi häire
• Ajavahesündroom (jet lag)
• Öötööst tingitud une-ärkveloleku rütmi häire
Hüpersomniad
• Käitumuslik unevaegus
• Narkolepsia
• Idiopaatiline hüpersomnia
Uneaegsed hingamishäired
• Norskamine ja uneapnoe
• Tsentraalse uneapnoe sündroomid
Uneaegsed liigutushäired
• Rahutute jalgade sündroom
• Perioodiliste jäsemeliigutuste sündroom
• Uneaegsed jalakrambid
Parasomniad
• NREM-parasomniad
• REM-parasomniad

2.13. Äge segasusseisund eakatel

2.14. Meditsiiniliselt seletamata sümptomid
Meditsiiniliselt seletamata kaebused ja sümptomid (ingl k medically unexplained physical symptoms, MUPS)
Mõned MUPS seisundite näited
• Fibromüalgia ja teised kroonilised valusündroomid
• Krooniline väsimussündroom (KVS)
• Soole ärritussündroom
• Pingepeavalu
• Vaagnaliiduste düsfunktsioon
• Krooniline piitsalöögi (whiplash) tüüpi kaelavalu
• Temporomandibulaarne häire
• Hüpersensitiivsus
• Põletava suu sündroom
• Interstitsiaalne tsüstiit
• Kroonilise vaagnavalu sündroom naistel
• Kroonilise vaagnavalu sündroom meestel
Arsti ja patsiendi suhe
Keha, vaim ja elukogemused
Nõuanded perearstile


Osa 3. Inimese organsüsteemide haigused

3.1. Veri ja vereloomeorganid
Tööriistad
• Anamnees
• Patsiendi läbivaatus
• Laborianalüüsid
• Täiendavad uuringud
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused
• Madal Hb
• Polütsüteemia
• Kiire settereaktsioon
• Leukotsütoos
• Suurenenud lümfisõlmed
• Vastuvõtlikkus infektsioonidele
• Monoklonaalne gammopaatia
• Veritsuskalduvus
• Trombotsütopeenia
Seisundid ja haigused
• Rauavaegus
• Vitamiin B₁₂ vaegus
• Folaadivaegus
• Kroonilise haiguse aneemia
• Hemolüütilised seisundid
• Hemokromatoos
• Äge leukeemia
• Müelodüsplastiline sündroom
• Krooniline müeloidne leukeemia
• Tõeline polütsüteemia
• Krooniline lümfoidne leukeemia
• Müeloomtõbi
• Lümfoom
• HlV-infektsioon ja AIDS
Eriteemad
• Antikoagulantravi perearstipraksises

3.2. Seedeorganid
Tööriistad
• Anamnees
• Läbivaatus
• Laborianalüüsid
• Diagnostilised protseduurid
• Täiendavad uuringud
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused
• Sümptomid suuõõnes
• Äge kõhuvalu
• Kroonilised kõhuvalud
• Gastroösofageaalse refluksi sümptomid
• Düspepsia
• Veriokse ja veriroe
• Veri väljaheites
• Ikterus
• Kõhukinnisus
• Äge kõhulahtisus
• Krooniline kõhulahtisus
• Anorektaalsed kaebused
Seedetraktikaebused lastel
• Kõhuvalud ja koolikud lastel
• Kõhulahtisus lastel
• Kõhukinnisus lastel
Haigused ja seisundid
• Aftid (suuhaavandid)
• Soor
• Igemepõletik
• Gastroösofageaalne reflukshaigus
• Peptiline haavand
• Funktsionaalne düspepsia
• Sapiteedehaigused
• Hepatiit A
• Hepatiit B
• Hepatiit C
• Krooniline hepatiit ja maksapuudulikkus
• Äge pankreatiit
• Krooniline pankreatiit
• Tsöliaakia
• Crohni tõbi
• Haavandiline koliit
• Soole ärritussündroom
• Toidumürgistus
• Kampülobakternakkus
• Salmonella infektsioon
• Giardiaas ja krüptosporidioos
Antibiootikumidega seotud diarröa ja Clostridium difficile enterokoliit
• Divertikuloos
• Jämesoole ja rektumi polüübid
• Hemorroidid
• Pärasoole prolaps
• Anaalfissuur
• Anaalabstsess, anaalfistul ja pilonidaaltsüst
• Anaalsügelus
• Naaskelsabad
• Solkmed ja paelussid
• Song
• Suur rasvik ja kõhuplastika
• Söögitoruvähk
• Maovähk
• Jämesoolevähk
• Kõhunäärmevähk
• Toidutalumatus

3.3 Silm
Silma uurimise instrumendid
• Anamnees
• Läbivaatus
• Silmaravimid diagnostikaks ja raviks
• Ravimite kõrvalmõjud silmadele
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused
• Nägemiskaotus või nägemise halvenemine
• Valud ja ebamugavustunne silmades
• Punane silm
• Kõõrdsilmsus ja topeltnägemine
• Liigne pisaravool ja kuivad silmad
• Vari, udune nägemine, täpid ja värelemine
Seisundid ja haigused
• Refraktsioonihäired
• Infektsioosne konjunktiviit
• Allergiline ja fotoelektriline konjunktiviit
• Keratiit
• Episkleriit ja skleriit
• Iridotsükliit ja uveiit
• Katarakt
• Glaucoma simplex ja teised avatud nurga glaukoomid
• Äge glaukoom
• Reetina arteri oklusioon ja tsentraalveeni tromboos
• Ealine maakuli degeneratsioon
• Võrkkesta irdumine
• Optikusneuriit
• Kasvajad
• Horneri sündroom
• Silmalau haigused
• Haigused pisarakanalites ja pisaranäärmetes
• Silma vigastused
• Diabeetiline retinopaatia
• Silmaleiud arteriaalse hüpertensiooni korral
• Silmaleiud temporaalarteriidi korral
• Silmaleiud hüpertüreoosi korral
• Vaegnägemine ja pimedus
Lisateemad
• Tugimeditsiin ja abivahendid
• Abiorganisatsioonid

3.4. Kõrv
Tööriistad
• Anamnees
• Läbivaatus
• Diagnostilised protseduurid
• Täiendavad uuringud
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused
• Kõrvavalud
• Kõrvasekretsioon
• Tinnitus
• Kuulmislangus
• Pearinglus
• Nüstagm
Erinevad haigused ja probleemid
• Kaasasündinud deformatsioonid ja peast eemalehoidvad kõrvad
• Kõrvalesta vigastused ja haigused
• Väliskõrvapõletik ehk otitis externa
• Kõrvavaik
• Võõrkehad ja kasvajad kuulmekanalis
• Bulloosne müringiit
• Kuulmekile ruptuur
• Äge keskkõrvapõletik
• Sekretoorne keskkõrvapõletik
• Krooniline otiit
• Otoskleroos
• Kuulmislangus lastel
• Kuulmislangus eakatel
• Mürakahjustus
• Akustikusneurinoom
• Healoomuline paroksüsmaalne asendivertiigo
• Vestibulaarneuriit
• Meniere’i tõbi
• Merehaigus
Lisateemad
• Kuuldeaparaadi kasutamine
• Cochlea-implantaat
• Tugimeditsiin ja abivahendid

3.5. Süda ja vereringe
Tööriistad
• Anamnees
• Läbivaatus
• Täiendavad uuringud
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid
• Rindkere valud
• Hingeldus ja köha
• Jalgade tursed
• Südame rütmihäirete tajumine
• Halvatus
• Südamekahinad lastel
• Südamekahinad täiskasvanutel
Seisundid ja haigused
• Hüpertensioon
• Stenokardia e angina pectoris
• Ebastabiilne stenokardia ja südamelihase infarkt
• Südamepuudulikkus
• Aju insult ja aju transitoorne isheemiline atakk
• Subarahnoidaalne hemorraagia
• Tahhüarütmiad
• Bradükardiad ja blokaadid
• Aordistenoos
• Aordipuudulikkus
• Mitraalpuudulikkus
• Mitraalstenoos
• Aordi aneurüsmid
• Aordi dissekatsioon
• Alajäseme krooniline isheemia
• Alajäseme äge isheemia
• Raynaud’ fenomen
• Veenilaiendid ja krooniline venoosne puudulikkus
• Pindmine tromboflebiit
• Süvaveenide tromboos
• Posttrombootiline sündroom
• Kopsuarteri trombemboolia
Eriteemad
• Metaboolne sündroom ja kõrge kardiovaskulaarse riski strateegia
• Eluviisiide mõjutamine
• Toitumine
• Füüsiline aktiivsus
• Elustamine kliinilisest surmast

3.6. Lihas- ja skeletisüsteem
Uurimisvõimalused
• Anamnees
• Läbivaatus
• Diagnostilised protseduurid
• Täiendavad uuringud
• Piltdiagnostika
• Ravivõimalused perearstiabis
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused
• Kaelavalud
• Õlavalud
• Küünarnukivalud
• Labakäe kaebused
• Lõualiigese valud
• Rindkerevalud
• Seljavalud
• Õndraluuvalud
• Puusavalud
• Reie- ja säärevalud
• Põlvevalud
• Hüppeliigese valud
• Kanna- ja labajala valud
• Valud, kangus või turse ühes liigeses
• Valud, kangus või turse mitmes liigeses
• Laialdase levikuga lihaskaebused valude ja kangusega
Seisundid ja haigused
• Ebaspetsiifilised kaelavalud
• Muskulaarsed kaelavalud e müalgiad
• Mehaaniline kaelahaigus
• Radikulopaatiad
• Torticollis
• Õlaliigese adhesiivne kapsuliit
• õla tendinopaatia
• Akuutne õla bursiit e limapauna põletik
• Krooniline õla bursiit
• Akromioklavikulaarliigese artroos
• Epikondüliit
• Küünarnuki bursiit
• Randmepiirkonna tendinopaatiad
• Pöidlaartroos
• Ganglion
• Päästik- e trikkelsõrm
• Dupuytreni kontraktuur
• Ebaspetsiifilised akuutsed nimmevalud
• Ishias
• Spinaalstenoos
• Spondülolistees
• Skolioos
• Scheuermanni haigus
• Puusaliigese düsplaasia
• Puusaliigeses epifüsiolüüs
• Calvé-Leggi-Perthese haigus
• Seroosne koksiit
• Reieluupea aseptiline nekroos täiskasvanutel
• Puusaliigese artroos
• Piriformis’e pirnlihase sündroom
• Tuharalihase bursiit ja trochanter’i bursiit
• Adduktortendinopaatia
• Sportlase song
• Puusa pitsumissündroom e femoroatsetabulaarne pitsumine
• Lahtine liigeskeha e liigeshiir
• Põlveliigese artroos
• Meniski degeneratsioon
• Patellaarne tendinopaatia – „hüppaja põlv”
• Patellofemoraalne valusündroom
• Prepatellaarne bursiit
• Bakeri tsüst
• Osgoodi-Schlatteri haigus
• Anserinusbursiit
• „Kasvuvalu”
• Anisomeelia
• Tibia periostiit
• Lihaslooži sündroom
• Achilleuse kõõluse tendinopaatia
• Hüppeliigese ebastabiilsus
• Hüppeliigese artroos
• Köhleri haigus
• Haglundi kand
• Sissepoole pöiad
• Plantaarfastsiit
• Lampjalgsus
• Metatarsalgia
• Varvaste deformatsioonid
• Hallux valgus
• Fibromüalgia
• Reumatoidartriit
• Spondüloartriidid
• Anküloseeriv spondüliit (Behterevi haigus)
• Reaktiivne artriit
• Psoriaatiline artriit
• Põletikulise soolehaigusega kaasuv artriit
• Süsteemne erütematoosluupus
• Sjögreni sündroom
• Vaskuliit
• Temporaalarteriit ja reumaatiline polümüalgia
• Viirustega kaasuv artriit
• Bakteriaalne artriit
• Harvad reumaatilised haigused
Eriteemad
• Ennetamine, ravi ja rehabilitatsioon patsientidel, kellel esinevad pikaajalised seljavalud
• Meetmed pikaajaliste seletamata valude korral
• Füsioteraapia
• Füsioterapeut ja perearst
• Füsioterapeutiline uuring

3.7. Närvisüsteem
Tööriistad
• Anamnees
• Läbivaatus
• Täiendavad uuringud
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused
• Peavalu
• Krambid
• Parees
• Pearinglus
• Treemor
• Näo piirkonna valusündroom
• Teadvushäire
• Kõnehäired
Neuroloogilised sümptomid ja tunnused ilma kindla põhjuseta
Terviseprobleemid ja haigused
• Migreen
• Tservikogeenne peavalu
• Pingepeavalu
• Ravimitega seotud ja ravimitest põhjustatud peavalu
• Kobarpeavalu
• Belli parees
• Trigemmus-neuralgia
• Epilepsia
• Essentsiaalne treemor
• Parkinsoni tõbi
• Narkolepsia
• Sclerosis multiplex (SM)
• Krooniline subduraalne hematoom
• Ajukasvajad
• Palavikukrambid lastel
• Meningiit ja entsefaliit
• Polüneuropaatia
• Rahutud jalad, perioodilised jalaliigutused une ajal ja unega seotud säärekrambid

3.8. Psüühika-ja käitumishäired
Tööriistad
• Anamnees
• Tervisekaart psüühikahäirete korral
• Diagnostilised tööriistad
• Läbivaatus ja täiendavad uuringud
• Psühhiaatrilised diagnoosid
• Ravi ja soovitused
• Vestlusteraapia
• Muud mittemedikamentoossed meetmed psüühikahäirete korral
• Medikamentoosne ravi
• Juhiluba ja psüühikahäire
• Lähisugulaste suhtumine
• Psüühikahäirega isiku lapsed
• Põgenike ja sisserändajate vaimne tervis
• Mitme eriala koostöö perearstiabis
• Koostöö spetsialistidega
• Tahtest olenematu psühhiaatriline abi
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid jatunnused
• Rahutus ja ärevus
• Sundmõtted ja sundteod
• Depressioon
• Agiteeritus ja maania
• Somatisatsioon
• Rahutus ja segasus
• Hallutsinatsioonid
• Luulumõtted
• Mäluhäired ja dementsussündroom
• Enesetapp ja enesetapukatse
• Enesevigastamine
• Unehäired
Sündroomid ja häired
• Meeleoluhäired
• Depressioon
• Bipolaarne meeloluhäire
• Paanikahäire
• Foobsed ärevushäired ehk foobiad
• Generaliseerunud ärevushäire
• Sundhäire (obsessiiv-kompulsiivne häire)
• Isiksusehäired
• Söömishäired
• Buliimia
• Ägedad ja mööduvad psühhoosid
• Skisofreenia
• Psüühikahäiretega seotud orgaanilised seisundid
• Posttraumaatiline stresshäire
• Täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD)
• Psüühika- ja sõltuvushäired
• Arenguhäirega patsiendid
Perearsti töö psüühikahäiretega laste ja noorukitega
• Kehalised vaevused psüühiliste probleemide väljendusena
• Psüühilised häired raske või kroonilise haiguse korral
• Depressioon
• Ärevus
• Sundhäired
• Posttraumaatilised stresshäired
• Vähene hoolitsus, väärkohtlemine ja kuritarvitamine
• Söömishäired
• Alkoholi tarvitamine
• Enesevigastamine ja enesemürgitamine
• Enesetapukäitumine ja enesetapp
• Käitumishäired ja ADHD
• Tourette’i sündroom
• Autism ja Aspergeri sündroom
• Psühhoosid

3.9. Kopsud ja hingamisteed
Diagnoosimise meetodid
• Anamnees
• Läbivaatus
• Uuringud haigustekitajate määramiseks ja vereanalüüsid
• Allergiauuringud
• Hingamisuuringud
• Edasisuunamine
Arsti poole pöördumise põhjused, haiguste sümptomid ja tunnused
• Ninakinnisus
• Ninaverejooks
• Norskamine ja uneapnoe sündroom
• Häirunud maitse- ja lõhnatundlikkus, halb hingeõhk
• Kurguvalu
• Hääle kähedus
• Hingeldus ja raskendatud hingamine
• Köha
• Veriröga (hemoptüüs)
Seisundid ja haigused
• Allergiline riniit
• Hingamisteede infektsioonidest üldiselt
• ÜHI (ülemiste hingamisteede infektsioon) ehk nn külmetushaigus
• Gripp
• Äge põskkoopapõletik
• Streptokokiline tonsilliit
• Mononukleoos
• Äge larüngiit
• Läkaköha
• Äge bronhiit ja äge bronhioliit
• Kopsupõletik
• Tuberkuloos
• Astma
• Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
• Kopsuvähk

3.10. Nahk
Mõisted
• Anamnees
• Läbivaatus
• Diagnostiline protsess
• Täiendavad uuringud
• Dermatoloogilise ravi printsiibid
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused
• Sügelemine
• Sügelev lööve
• Palavik ja lööve
• Lööve näol
• Haavandid ja lööve suu piirkonnas ja suuõõnes
• Muutused peanahal
• Muutused peopesades ja jalataldadel
• Halvasti paranevad haavandid
• Villid nahal
• Putukahammustused ja -nõelamised
• Ümarakujulised lööbed ja „kehaseen”
• Küünemuutused
• Juuste väljalangemine
• Liighigistamine
• Nahal nähtavad sümptomid kui üldhaigestumise väljendus
• „Muide, kui ma siin juba olen ...”
Seisundid ja haigused
• Bakteriaalsed infektsioonid
• Seeninfektsioonid
• Mähkmedermatiit
• Herpes simplex’i viirusinfektsioonid
• Herpes varicella-zoster’i viirusinfektsioon
• Harilikud tüükad
• Molluscum contagiosum
• Täitõbi
• Sügelised
• Kirbud
• Atoopiline dermatiit
• Juveniilne plantaarne dermatoos
• Seborröadermatiit ehk seborroiline ekseem
• Neurodermatiit
• Nummulaarne ekseem
• Pompholyx ehk düshidroos
• Kontaktdermatiit
• Fotodermatiidid
• Ravimilööbed
• Urtikaaria ja angioödeem
• Villpemfigoid ehk bulloosne pemfigoid
• Erythema nodosum
• Pityriasis rosea
• Psoriaas
• Palmoplantaarne pustuloos
• Lame lihhen
• Akne
• Rosaatsea
• Perioraalne dermatiit
• Seborröakeratoos
• Epidermoidtsüst
• Lipoom
• Dermatofibroom
• Püogeenne granuloom
• Aktiiniline keratoos
• Basaalrakuline vähk (basalioom)
• Lamerakuline vähk ja Boweni haigus
• Melanotsüütneevused ja teised pigmentkasvajad
• Melanoom (sünnimärgivähk)
• Krooniline säärehaavand (ulcus cruris)
• Varbaküüne sissekasv
• Kosmeetiline dermatoloogia

3.11. Endokriinsüsteem, ainevahetus ja toitumine
Tööriistad
• Anamnees ja läbivaatus
• Laboratoorsed analüüsid
• Visualiseeriv diagnostika ja muud täiendavad uuringud
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused
• Ülekaal ja rasvumine
• Struuma
• Hirsutism
• Janu ja dehüdratatsioon
• Lühikest kasvu laps
• Pikka kasvu laps
• Hüperkaltseemia
• Hüpokaltseemia
• Vitamiin D vaegus
• Neerupealise kasvaja juhuslik leid
Seisundid ja haigused
• Hüpertüreoos
• Hüpotüreoos
• Diabetes mellitus
• Düslipideemia
• Osteoporoos
• Hüperurikeemia ja podagra
• Neerupealiste puudulikkus
• Cushingi sündroom
• Hüperaldosteronism
• Feokromotsütoom
• Hüpofüüsi haigused
• Hüperprolaktineemia

3.12. Neerud ja kuseteed
Tööriistad
• Anamnees
• Läbivaatus
• Laborianalüüsid
• Diagnostilised protseduurid
• Pildidiagnostika ja muud lisauuringud
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja märgid
• Ägedad küljevalud
• Valulik ja sagedane urineerimine naistel
• Noktuuria
• Polüuuria
• Uriinileke naistel
• Alanenud neerufunktsioon
• Veri uriinis
• Proteinuuria
• Glükosuuria
• Asümptomaatiline bakteriuuria
Seisundid ja haigused
• Kuseteede infektsioonid (UTI)
• Vesikoureteraalne refluks
• Refluksnefropaatia ja krooniline püelonefriit
• Akuutne nefriidisündoom
• Nefrootiline sündroom
• Nephropathia epidemica
• Ortostaatiline proteinuuria
• Krooniline neerupuudulikkus
• Neerutsüst
• Neerukivitõbi
• Hüdronefroos
• Neeruvähk
• Uroteliaalne vähk
• Uriiniinkontinents lastel
• Enurees
• Stressinkontinents naistel
• Tunginkontinents naistel
• Üliaktiivne põis
• Uriiniinkontinents meestel

3.13. Naiste suguelundite ja rinna haigusseisundid
Tööriistad
• Anamnees
• Läbivaatus
• Laborianalüüsid
• Diagnostilised protseduurid
• Piltdiagnostika
• Muud lisauuringud
• Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja märgid
• Voolus
• Primaarne amenorröa
• Sekundaarne amenorröa
• Oligomenorröa
• Metrorraagia
• Menorraagia
• Postmenopausaalne veritsus
• Valulikud menstruatsioonid
• Premenstruaalne sündroom
• Alakõhuvalud
• Kasvajad väikeses vaagnas
• Atroofilised muutused postmenopausaalsetel naistel
• Mügarikud, sügelus või valud vulvas
• Tükk rinnas
• Valud rindades
• Sekretsioon rinnanibudest
• Rinnanäärmete hüpertroofia
Seisundid ja haigused
• Genitaalne klamüüdiainfektsioon
• Gonorröa naistel
• Trihhomonoos
• Genitaalne herpesviirusinfektsioon naistel ja meestel
• Kondüloomid ja HPV
• Vulvovaginaalne kandidaas
• Bakteriaalne vaginoos
• Bartoliniit
• Vulvodüünia
• Väikevaagnapõletik
• Lichen sclerosus et atrophicus
• Muud nahahaigused vulvas
• Polütsüstiliste munasarjade sündroom
• Myoma uteri
• Endometrioos
• Klimakteerium
• Vaagnaelundite prolaps
• Healoomulised kasvajad rindades
• Rinnavähk
• Vähk vulvas ja vagiinas
• Emakakaela düsplaasia ja emakakaelavähk
• Vähk emakakehas
• Vähk emakamanustes
• Perearsti roll rinna- ja suguorganite vähi korral

3.14. Rasedus, sünnitus ja pereplaneerimine
Tööriistad
• Raseduse jälgimise dokumentatsioon
• Anamnees
Rasedusriskide hindamine
• Üldseisundi, eluviiside ja sotsiaalse seisundi hindamine
• Varasemate rasedustega seonduvad rasedusriske mõjutavad seisundid
• Käesoleva raseduse käigus tekkivad rasedusriskid
• Raseduse jälgimine peale 41. rasedusnädalat
Uuringud raseduse ajal
• Uuringud infektsioonide suhtes
• Hematoloogiliste probleemide skriining
• Antikehade esinemine rasedal
• Sünnieelne diagnostika
• Sünnieelse diagnostika sõeluuringud
• Loote rakuvaba DNA analüüs raseda veres ehk mitteinvasiivne sünnieelne test (NIPT)
• Ultraheliuuringud
Loote seisundi hindamine
• Emakapõhja kõrguse mõõtmine
• Loote liigutuste jälgimine ja loote südamelöökide kuulatlemine
• Kardiotokograafia
• Loote eesasuva osa määramine
Naise rasedusspetsiifiliste seisundite sõelumine
• Hüpertensioon ja preeklampsia
• Gestatsioondiabeet
• Gestatsioondiabeediga patsiendi raseduse jälgimine ja sünnituse ajastamine
• Kaal
• Ödeemid
• Platsenta eesasetsus
• Loote vaagnaotsseis
Tervisenõustamise programm
• Informatsioon raseduse ja sünnituse kohta
• Imetamine ja imikuperiood
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja märgid raseduse ajal
• Veritsused
• Iiveldus
• Kõhu- ja alakõhuvalud
• Voolus
• Rasedussügelus
• Mõned muud tavalised raseduskaebused
Seisundid ja haigused
• Mitmikrasedus
• Enneaegne sünnitus
• Vaagnaliiduste düsfunktsioon
• Rinnapõletik
• Psüühilised sümptomid peale sünnitust
• Jälgimine perinataalse surmajuhtumi, kahjustuste või väärarengute korral
Eriteemad
• Kontratseptsiooni nõustamine
• Rasestumisvastased meetodid (RVM)
• Steriliseerimine
• Lastetus ja kehaväline viljastamine
• Raseduse katkestamine

3.15. Meeste suguelundid
Uurimisvõimalused
• Anamnees
• Läbivaatus
• Laboratoorsed uuringud
• Diagnostilised protseduurid
Arsti poole pöördumise põhjused: kaebused ja sümptomid
• Lööve peenisel
• Valud peenises
• Valulik ja sagedane urineerimine meestel
• Voolus kusetorust
• Akuutne uriiniretentsioon naistel ja meestel
• Valud, turse ja tükid skrootumis
• Hemospermia
• Sümptomid alumistest kuseteedest eakatel meestel
• Erektsioonihäire, libiido langus ja meeste hüpogonadism
• Günekomastia
• Doping
Seisundid ja haigused
• Genitaalne klamüüdiainfektsioon meestel
• Gonorröa meestel
• Genitaalherpes
• Balaniit
• Tüükad meestel
• Epididümiit
• Krooniline vaagnavalusündroom (krooniline prostatiit)
• Äge bakteriaalne prostatiit
• Orhiit
• Healoomuline eesnäärme suurenemine (beniigne prostatahüperplaasia)
• Eesnäärme pahaloomuline kasvaja
• Testiste halvaloomuline kasvaja
• Peenise halvaloomuline kasvaja
• Fimoos
• Parafimoos
• Priapism
• Viltune või kõver peenis
• Laskumata munandid
• Hüdrotseele
• Varikotseele
• Spermatotseele
• Munandi ripiku torsioon
• Traumad

3.16. Seksuaalmeditsiin
Tööriistad
• Anamnees
• Kliiniline uuring ja lisauuringud
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja kaebused naistel
• Rahulolematus oma kehaga ja oma suguorganitega
• Libiido probleemid
• Genitaalne valu ja muud häired seksuaalühte ajal
• Probleemid seksuaalse erutuvusega / alanenud funktsioonivõime
• Orgasmi probleemid
• Naiste ejakulatsiooniprobleemid
• Seksuaalne kuritarvitamine ja vägivald lähedastes suhetes
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja märgid meestel
• Rahulolematus oma keha ja oma suguorganitega
• Erektsiooniprobleemid
• Ejakulatsiooni- ja orgasmiprobleemid
• Ihaprobleemid ja meeste hüpogonadism
• Valud seksuaalelus ja seksuaalvahekorras (düspareuunia)
Eriteemad
• Seksuaalelu erinevates elufaasides
• Haigus ja seksuaalfunktsioon
• Sooline identiteet, seksuaalne identiteet ja seksuaalne orientatsioon
• Naiste ümberlõikamine – suguelundite moonutamine

3.17. Vigastused ja mürgistused
Meditsiiniliste hädaabiteenuste kommunikatsioon, koostöö ja organiseerimine
Meetodid
• Anamnees
• Vigastuste dokumenteerimine
• Kliiniline uurimine ja leiud erinevate vigastustüüpide korral
• Lisauuringud
• Varustus ja ravimid
• Üldised raviprintsiibid vigastuste korral
Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja märgid
• Peavigastus
• Kaelavigastus
• Vigastused õlaregioonis
• Vigastused küünarnukipiirkonnas
• Vigastused käel, randmes ja käsivarrel
• Vigastus käelabal ja sõrmedes
• Seljavigastus
• Rindkere vigastus
• Kõhuvigastused
• Vigastus reieluus, puusas ja vaagnas
• Põlvevigastus
• Vigastus hüppeliigeses
• Vigastused labajalas ja varvastes
• Mürgistused ja üledoosid
Seisundid ja haigused
• Ninaluumurd
• Hambavigastus
• Rangluumurd
• Õla luksatsioon
• Radius’e pea subluksatsioon
• Radius’e murd
• Scaphoideum’i murd
• Metakarpaalmurd
• Sõrmeluumurd
• Sõrmeluksatsioon
• Pöidla ulnaarse kollateraalligemendi ruptuur
• Haamersõrm
• Nööpauguvigastus
• Sõrmeotsa amputatsioon
• Sinine küüs
• Küünevigastused
• Roidemurd
• Sabaluumurd
• Reieluukaela murd
• Patella vigastused
• Meniski vigastused põlves
• Ligamendi vigastus põlves
• Sääreluumurd
• Achilleuse kõõluse ruptuur
• Metatarsaalluu murd
• Varbamurd ja varbaluksatsioon
• Võõrkehad nahas
• Kinniistuv kalakonks nahas
• Kõrgsurvevigastused
• „Mööda lask”
• Hammustusvigastused
• Hariliku merilohe (Trachinus draco) torge
• Lõvilaka meriseene (Cyanea capillata) mürgistus
• Rästiku hammustus
• Puugihammustus
• Mäestikuhaigus
• Barotrauma
• Kessoontõbi (sukeldustõbi)
• Uppumine
• Külmakahjustused
• Hüpotermia
• Põletusvigastused
• Alkoholimürgistus
• Delirium tremens, alkoholiabstinents ja rehabilitatsioon
• Opioidimürgistus
• Bensodiasepiini mürgistus
• Mürgistus amfetamiiniga ja designer-narkootikumidega
• Abstinents ja rehabilitatsioon opioidide, sedatiivide, hallutsinogeenide ja muude stimuleerivate ainete korral
• Paratsetamooli mürgistus
• Atsetüülsalitsüülhappe mürgistus lastel
• Rauatableti mürgistus lastel
• Tubakamürgistus lastel
• Happelised ja aluselised vigastused
• Mürgistus petrooleumitoodetega
• Mürgistus taimede ja seentega
Eriteemad
• Anafülaksia
• Õnnetused – prioriseerimine ja esmaabi
• Seksuaalne kuritarvitamine
• Seksuaalse kuritarvitamise tüübid ja ulatus
• Perearsti kohtumine patsientidega, kes on kogenud vägivalda ja kuritarvitamist
• Kriisipsühhiaatria ja katastroofikäsitlemine perearstipraksises
• Debriifing


Osa 4. Elukulg

4.1. Laps ja lapsepõlv
Laps kogukonnas
• Lapsed ooteruumis
• Lapsed, keda ei kohta ooteruumis
• Sotsiaalsed erinevused ja probleemne kasvukeskkond
Kasv ja areng
• Kaal ja pikkus
• Motoorne areng
• Kognitiivsed funktsioonid, suhtlemine ja kõne
• Immuniseerimiskava
Laps ja perekond
• Perekultuur
• Haiguskogemus ja perekondlikud tavad
• Perekond kui süsteem
Laste läbivaatus
• Kontakti loomine
• Läbivaatus
Äge haigus
• Täiendavad uuringud
• Palavik
• Hingamisteede infektsioonid
• Lööve
• Kõhulahtisus ja oksendamine
• Tugevdada lapsevanemate enesetõhusust
• Haiged lapsed kodus ja lasteaias
Erivajadustega lapsed
• Perearsti roll
• Psühhosotsiaalsed probleemid ja psühhiaatrilised häired
• Probleemide ulatus ja loomus
• Uurimine – nelja jala mudeli kasutamine

4.2. Noorukid ja noored täiskasvanud
Perearsti roll
Arengutee
• Kehaline areng
• Psühhosotsiaalsed muutused
Tervislik seisund
Subjektiivsed vaevused
Suutervis
Funktsioneerimisvõime
Eluviis
Kehaline aktiivsus
Uni
Toitumine
Uimastite kasutus
Konsultatsioon nooruki ja noore täiskasvanuga
Tundliku informatsiooni käsitlemine
Koostöö tervise ja arengu edendamisel
• Kool ja koolitervishoiuteenus
• Eriarstiabi
• Teised koostööpartnerid

4.3. Keskiga
Haigus- ja suremuspanoraam
Riskitegurid
Ennetamine
Organiseeritud sõeltestimine ja oportunistlik testimine
Vanusevahemik 40–65 eluaastat kui elufaas
Keskiga ja tööelu
Elufaasi eripärad naistel ja meestel
Väljakutsed perearstile

4.4. Vanadus
Eakate laine ja muud lained
Terve, haige või lihtsalt eakas?
• Normaalsed ealised muutused
• Sümptomid ja haigus
Eakad patsiendid perearstipraksises
• Ettevalmistused eakate konsultatsiooniks
• Vestlus ja anamnees
• Läbivaatus
• Koduvisiit
Eakate meditsiiniline ravi
• Medikamentoosne ravi
• Eakate kirurgiline ravi
Eakate taastusravi
Ennetamine eakatel

4.5. Elulõpu hool
Koostöö
Patsiendi tugivõrgustik ja toetused
Palliatiivne ravi
• Vestlus
• Sümptomite kaardistamine
• Sümptomite leevendamine
Valuravi
Lisaravimid ja -meetodid, mida kasutatakse valuravis
Muu sümptomeid leevendav ravi
Eetilised valikud
• Millal on aeg?
Viimased päevad ja tunnid
Kui inimene sureb
• Surma tuvastamine
• Kui on võetud endalt elu
• Kui sureb laps
Leinareaktsioonid
• Leinaprotsessi faasid
• Leinast haigeks jäämine
• Lapsed, kes kogevad lähedase surmahaigust ja surma
• Leinagrupid
• Arsti oma reaktsioonid


Osa 5. Erinevate eesmärkidega konsultatsioonid

5.1. Terviseriskidest teavitamine, tervete tervisekontroll ja reisimeditsiin
Terviseriskidest teavitamine konsultatsiooni käigus
• Kommunikatsioon
• Risk ja riskihinnang
• Motivatsioon
• Kas kõik peavad saama nõu?
• Kuidas me seda teeme?
• Internet ja muu meedia
• Patsiendile orienteeritus
• Terviseriskidest teavitamise kõrvalmõjud
• Mida peaks perearst tegema?
Tervete tervisekontroll
• Tervisekontrollide mitmed tüübid
• Kasu tervisekontrollidest
Tõendus tervisekontrollide tervisekasude kohta
• Mida peaks tervisekontrolli programmid sisaldama?
• Tervisekontrollidel võivad olla negatiivsed küljed
• Uuringute tulemused
Reisimeditsiin
• Reisieelsed visiidid
• Kasulikud veebilehed
• Toit ja jook
• Seksuaalsel teel levivad haigused
• Vaktsineerimine infektsioonhaiguste vastu
• Malaaria ennetusmeetmed
• Lennureisid
• Mootorsõiduki rentimine
• Krooniline haigus ja tavapäraselt kasutatavad ravimid
• Reisikindlustus
• Päevitamine ja suplemine
• Mõned olulised patsiendirühmad
• Palverännakud, terviseturism
• Reisiapteek

5.2. Perearst ja krooniliste haigustega patsiendid
Esinemine, seos sotsiaaldemograafiliste teguritega ja arsti poole pöördumine
Terminid ja definitsioonid
Krooniliste haiguste ja seisundite käsitlemine
• Krooniliste haigustega patsientide konsultatsioonid
• Programm jälgimiseks ja kontrolliks
• Kui sageli peaks kroonilise haigusega patsiente perearstikeskusesse tervisekontrolliks kutsuma?
• Tervisekontrolli sisu
• Mõned praktilised näpunäited perearstile
Patsiendi perspektiiv ja haiguse kogemine
Lein ja depressioon
Krooniline haigus ja seksuaalfunktsioon
Saavutamine
Mitme eriala vaheline koostöö ja rehabilitatsioon

5.3. Suitsetamisest loobumine
Suitsetamine tapab ja lühendab elu, kuid mahajätmine aitab
• Nikotiinisõltuvus ja abstinents
Perearsti roll suitsetamisest võõrutamisel
• Sekkumismeetodid
• Struktureeritud plaan suitsetamisest loobumise nõustamiseks oma praksises

5.4. Uimastavate ainete ja sõltuvusprobleemidega patsiendid
Uimastavate ainete epidemioloogia
• Alkohol
• Illegaalsed uimastavad ained
• Sõltuvust tekitavad ravimid
Uimastavate ainete tarbimise tagajärjed
• Uimastavate ainete tarvitamine ja psüühiline tervis
• Uimastavate ainete kasutus ja somaatiline tervis
• Sotsiaalsed tagajärjed
Uimastavate ainete ja sõltuvusproblemaatikaga patsientide ravi
• Perearsti kohtumine patsientidega, kellel esineb uimastavate ainete kuritarvitamine
• Mitme eriala vaheline koostöö sõltuvuspatsientidega
• Suunamine spetsialiseeritud teenusele
• Kahjude vähendamise keskused
• Psühhoteraapilised ravimeetodid
Seisundid ja haigused
• Alkoholiprobleemidega patsient perearstikeskuses
• Kui patsiendil on diagnoositud kuritarvitamine või sõltuvus?
• Opioidisõltuvus
• Bensodiasepiinide kasutus ja sõltuvus
• Kodeiinisisaldusega ravimid

5.5. Põgenikud ja sisserändajad
Olulisimad väljakutsed põgenikele ja sisserändajatele tervishoiuteenuse osutamises
Arsti-patsiendi suhtlemine ja tõlgi kasutamine
• Tõlk
• Tõlgitud vestluse korraldamine
Kultuurilised erinevused
• Kuidas tervist mõista
Spetsiifilised ja keerulised kliinilised probleemid
• Toitumisega seotud seisundid
• Infektsioonid
• Reaktsioonid paguluses olemisele
• Reaktsioonid sõjale, vägivallale ja piinamisele
• Kliiniline läbivaatus


Osa 6. Perearstiks olemine

6.1. Terve, haige või riskirühmas?
Risk kui fenomen
Risk meditsiinis
• Epidemioloogia tähendus
• Terve või riskirühmas?
• Riskirühmas või haige?
Riskiepideemia teadustöös
• Riski avastamine
• Riski vähendamine
• Riski vähendamine maksab
• Riski selgitamine
Perearstikeskuses
• Haiguste ennetamine perearstipraksises
• Kvaliteedinõuded ennetusmeetmetele

6.2. Prioriseerimine perearstiarstipraksises
Prioriseerimine
Keskmes on patsient
• Kahaneva piirkasulikkuse seadus
• Oma töö refleksioon ja kaardistamine
• Strateegia ja töökorraldus
Piirid ning kunst öelda ei

6.3. Ebakindlus, ebasoodsad sündmused ja meditsiinilised vead
Kõrvalekalded soovitavast käsitlusest, iatrogeensed kahjustused ja meditsiinilised vead
• Sissekanne tervisekaardis
• Erinevad perspektiivid
Ebakindlus meditsiinis
• Väldi kinnituskalduvusest tingitud eksimusi
• Hea suhtlemine vähendab ebakindlust, vigu ja kaebusi
• Kuula patsienti ning jäta ruumi kahtlusteks
Meditsiinilisest veast ja ebasoodsast sündmusest teatamine
• Õpi juhtunust

6.4. Eetilised kaalutlused perearstipraksises
Mis on kliiniline eetika?
Isikuautonoomia printsiip
• Vaikimiskohustus
• Patsiendiautonoomia ja ressursside kasutus

6.5. Peremeditsiin muutuses ja arengus
Millised muudatused on ühiskonnas toimumas?
• Muutused rahvastikus ja patsientide seas
• Tehnoloogia ja biomeditsiini areng
• Muutused haiguspildis
• Teadmiste alused
Erialalised väljakutsed
• Struktuur ja koostöö
• Sisu
• Haridus
• Teadustöö
• Perearstid peavad osalema eriala arengus

Raamatuga „Peremeditsiin” seonduvad märksõnad: peremeditsiin, kõrgkooliõpikud

---

Errata

Sellele Peremeditsiini käsiraamatule peaks tegelikult olema lisatud kirja- ja/või trükivigade loetelu. Kuna see puudub, siis alustame siin elektroonilist corrigenda’t.

Väga põgusal sirvimisel on Kirjavara Raamatupood tuvastanud mõned vead.

• Lk 14 sisukorra vasakpoolses veerus on:
Metaboolne sündroom ja kõrge kardiovaskulaase riski strateegia … lk 355

Peab olema:
Metaboolne sündroom ja kõrge kardiovaskulaarse riski strateegia … lk 355

Lisaks on risk suur, mitte kõrge.

Täpselt sama viga kordub ka leheküljel 355.

• Lk 16 sisukorra parempoolses veerus on:
Uuringud haigustekitajate määramiseks ja verenalüüsid … lk 533

Peab olema:
Uuringud haigustekitajate määramiseks ja vereanalüüsid … lk 533

Täpselt sama viga kordub ka leheküljel 533.

Hea lugeja, kui märkad kas selles raamatus või mõnes teises trükises kirjaviga või mõnda teist viga, siis anna sellest meile teada e-postile kirjavara@kirjavara.ee ja me lisame selle info vastava trükise juurde.
Palun saatke vigade kohta infot ka nende trükiste kohta, mida me pole jõudnud veel oma kataloogi lisada.

---

Raamatu „Peremeditsiin” tehnilised andmed

„Peremeditsiin” on kõvakaaneline raamat, 1004 lk; 21,0 × 27,5 cm; ↔ 5,0 cm; 2,868 kg.

Raamat Peremeditsiin asub Tallinna kesklinnas, Kentmanni 10-19: saame kohe teele panna või saate sellele ise E–R 9–17 (kokkuleppel ka muul ajal) järele tulla.

Raamatu „Peremeditsiin” ilmumisandmed: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020

ISBN/EAN: 9789949034369 (978-9949-03-436-9, 9949034361)

Ostan raamatu „Peremeditsiin” hinnaga 86.90

Soovitame lisaks väljaandele „Peremeditsiin” vaadata ka neid trükiseid: