      
Sarjad Viimati poodi lisatud raamatud Uued raamatud (2021, 2020)
ANTIIK
Aabitsad 1 uus Aforismid, tsitaadid, mõtteterad 1 uus Aiandus, mesindus 5 uut Ajalugu, poliitika 3 uut Alternatiivmeditsiin 2 uut Arhitektuur 2 uut Arvutid, elektroonika 1 uus Atlased Ehitus ja remont Elulood, mälestused Eneseabi 4 uut Esoteerika 1 uus Filosoofia 1 uus Folkloor Fotoalbumid Fotograafia, filmitehnika Hobid ja vaba aeg 3 uut Huumor 2 uut Ilu ja tervis 1 uus Ilukirjandus 1 uus Jooga ja Pilates Juriidika, õigus Jõulud Katastroofid, õnnetused, kuriteod Keel ja kirjandus Keeleõpikud Kehakultuur Kleepsuraamatud Kodundus 1 uus Kokaraamatud 6 uut Kombed ja etikett Kultuur Kunst 1 uus Käsitöö 3 uut Laste tegelusraamatud Lastekasvatus 5 uut Lasteraamatud 8 uut Loodus Loomad, linnud Luule Majandus, äri Meditsiin 2 uut Muusika Mängud Nipiraamatud Noortele 1 uus Näidendid Perioodika Pildiraamatud, koomiksid 4 uut Populaarteadus Psühholoogia 5 uut Religioon Seks 1 uus Sport Suhted 6 uut Sõidukid Sõnastikud, leksikonid 1 uus Teatmikud 1 uus Tervis 3 uut Toiduained, joogid 4 uut Toitumine 5 uut Turism Täppisteadused 1 uus Veganlus, vegetaarlus 1 uus Väikelaste raamatud 1 uus Värvimisraamatud, värviraamatud Õpikud 4 uut
|
„Peremeditsiin” on kõvakaaneline raamat, 1004 lk; 21,0 × 27,5 cm; ↔ 5,0 cm; 2,868 kg. Raamatu seisukord: uus.
Raamat „Peremeditsiin” asub Tallinna kesklinnas, Kentmanni 10-19: saame kohe teele panna või saate sellele ise E–R 9–17 (kokkuleppel ka muul ajal) järele tulla.
Errata
Sellele Peremeditsiini käsiraamatule peaks tegelikult olema lisatud kirja- ja/või trükivigade loetelu. Kuna see puudub, siis alustame siin elektroonilist corrigenda’t.
Väga põgusal sirvimisel on Kirjavara Raamatupood tuvastanud mõned vead.
• Lk 14 sisukorra vasakpoolses veerus on: Metaboolne sündroom ja kõrge kardiovaskulaase riski strateegia … lk 355
Peab olema: Metaboolne sündroom ja kõrge kardiovaskulaarse riski strateegia … lk 355
Lisaks on risk suur, mitte kõrge.
Täpselt sama viga kordub ka leheküljel 355.
• Lk 16 sisukorra parempoolses veerus on: Uuringud haigustekitajate määramiseks ja verenalüüsid … lk 533
Peab olema: Uuringud haigustekitajate määramiseks ja vereanalüüsid … lk 533
Täpselt sama viga kordub ka leheküljel 533.
Hea lugeja, kui märkad kas selles raamatus või mõnes teises trükises kirjaviga või mõnda teist viga, siis anna sellest meile teada e-postile kirjavara@kirjavara.ee ja me lisame selle info vastava trükise juurde. Palun saatke vigade kohta infot ka nende trükiste kohta, mida me pole jõudnud veel oma kataloogi lisada.
„Peremeditsiin” – tutvustus
Käesolev õpik on Eesti oludele kohandatud versioon norrakeelsest õpikust Allmennmedisin. Õpik on mõeldud nii arstiteaduse põhiõppe üliõpilastele kui ka peremeditsiini eriala omandavatele arstidele. Samas sobib see õpik käsiraamatuks ka juba töötavatele perearstidele ja üldarstidele.
Kliinilisi probleeme on õpikus käsitletud peamiselt sümptomite ja sündroomide järgi: üks peremeditsiini eripärasid on see, et patsiendid tulevad vastuvõtule enamasti kaebuste ja probleemidega, mille taga võib olla mitmeid erinevaid haigusi. Alustame olulistest üldsümptomitest nagu väsimus, kaalulangus, palavik, rindkerevalu jt. Ka erinevate organsüsteemide haiguste peatükis lähtume olulisematest kaebustest, mida patsiendid võivad esitada, ning sellele järgnevast diagnostilisest mõttekäigust. Perearsti jaoks on oluline tööriist kaebuste anamnees ning seetõttu on sellele pööratud olulist tähelepanu. Anamneesile järgneb põhjalik objektiivse läbivaatuse ning esmaste analüüside ja uuringute osa. Kuna perearst ravib nii lapsi, noori täiskasvanuid kui ka eakaid ning sageli on tal side ja koostöö patsientidega mitmete aastakümnete vältel, siis õpiku osas „Elukulg” kirjeldatakse eri eluetappidega seotud terviseseisundeid ning perearsti rolli nendes. Õpiku lõpus mõtiskleme perearsti rolli üle muutuvas ühiskonnas ning perearsti tööga seotud eetiliste dilemmade üle.
Õpiku tekst on näitlikustatud rohkete piltide ja joonistega. Kliiniliste probleemide näitlikustamiseks oleme kasutanud rohkelt ka patsientide haigusjuhtumite kirjeldusi. – Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor, õpiku eestikeelse väljaande peatoimetaja
Raamatu Peremeditsiin sisukord
Osa 1. Esmatasand
1.1. Esmatasand Perearstikeskus • Perearstide rollide paljusus • Arsti-patsiendi suhe Kas on olemas perearstiideoloogia?
1.2. Terviseprobleemid ja tervishoiuteenuste osutamine perearstipraksises Tervest haigeks • „See ei ole tavaliselt nii ...” • Sümptomist terviseprobleemiks • Miks osad tulevad arsti juurde ja teised mitte? Patsiendi ja esmatasandi arstiabi vaheline kokkupuude • Miks pöördutakse perearsti poole? • Soolised ja vanuselised erinevused arsti poole pöördumisel Mida teeb perearst patsientidega? Eesti ja Põhjamaade peremeditsiini sarnasused ja erinevused
1.3. Peremeditsiini tegevusvaldkonnad ja töövõtted Kliinilised töövõtted • Järjepidevus ja eelteadmised patsiendi kohta • Patsiendikesksed vastuvõtud Perearstipraksise tüüpilised visiidid • Sümptomitele orienteeritud küsitlus • Sümptomitele orienteeritud ja osaline läbivaatus • Kliinilis-epidemioloogiline mõtteviis • Astmeline diagnoosimise protsess • Vähe täiendavaid ja valikuliselt tehtavaid uuringuid • Aeg diagnostilise abivahendina • Ravi diagnostilise abivahendina • Tervisekontroll ja sõeluuringud Arstikabinetis, aga mitte ainult • Kokkupuuteviisid • Koduvisiit • Valve • Ennetav töö ning töö erivajadustega patsientidega • Koostöö ja koordineerimine Perearstikeskus • Diagnostika- ja raviseadmed • Perearstikeskuses leiduvad ravimid • Arstikott • Infektsioonikontroll Labor • Laboriproovide erinevaid kasutusi Patsiendi uuringud praksises • Praksise labori töö • Analüüside vastuste tõlgendamine Haiguslukku kandmine ja dokumentatsioon • Elektrooniline tervisekaart • Patsiendi tervisekaart • Kirjad, saatekirjad ja epikriisid • Tõendid Perearstipraksise töö ja korraldus • Töötajad ja peremeditsiini meeskond • Kättesaadavus ja töögraafik Kvaliteeditöö perearstipraksises • Kvaliteedi indikaatorid
1.4. Konsultatsiooni oskus Suhtlus, keel ja dialoog • Arsti vastuvõtt patsiendi vaatevinklist • Patsiendikeskne meditsiin • Autonoomia, eetika ja patsiendi õigused • Sõnade tähendus tuleneb kontekstist • Sõnatu kommunikatsioon • Patsiendi signaalide lugemine • Arsti signaalid • Mõistmine ja vahendamine on „džäss” Vastuvõttude anatoomia • Seitse funktsiooni • Esimene funktsioon: konsultatsiooni alustamine • Teine funktsioon: patsiendi probleem • Kolmas funktsioon: läbivaatus • Neljas funktsioon: teavitamine ja planeerimine • Viies funktsioon: lõpetamine • Kuues funktsioon: struktuur • Seitsmes funktsioon: suhte loomine ja hoidmine Kuulamise kunst • Kui arst ei kuula • Milliseid oskusi kasutatakse tähelepaneliku kuulamise ajal? • Avatud ja suletud küsimistehnikad Harjumuste ja elustiili muutmine • Muutustele keskendunud nõustamine Erilised probleemid ja väljakutsed vastuvõtul • Teadmine, mida patsient mõtleb, arvab ja soovib • Kaeblevad ja agressiivsed patsiendid • Pidurdamatult jutukad patsiendid • Murelikud vanemad • Kuidas saada patsient lahkuma? • Ebamõistlikud nõudmised • Puudulikud erialased oskused Arstikunst ja tarkus – õppimine kogemustest • Kas probleem vajab lahendamist? • Arsti tunded • Elukestev õpe • Rasked teadaanded
1.5. Diagnoosimise protsess Mis on diagnoos? Klassifikatsioonisüsteemid • Rahvusvaheline esmatasandi klassifikatsioonisüsteem (ICPC) • ICPC kasutamine praktikas Peremeditsiinilised diagnostilised oskused • Kliinilis-epidemioloogilised oskused • Esinemine ja arsti poole pöördumine • Diagnostiline mõtteviis • Anamnees ja läbivaatus • Täiendavad uuringud • Milliseid diagnostilisi strateegiaid perearstid kasutavad? Vähi diagnostika perearstipraktikas • Diagnoosi hilinemine • Alarmsümptomite väärtus • Diagnoosi tõenäosuse hindamine Ebaselged vaevused, mille korral diagnostika ei vii sihile Kitsama erialaga arstide ja perearstide tööviiside erinevused
1.6. Raviotsused ja -tegevused Ravida või mitte? • Kui arst ja patsient on eriarvamusel Medikamentoosne ravi • Ravimite väljakirjutamise kvaliteedi tagamine • Ravimiinfo • Ravimitööstus • Ravivõtete riskide vähendamine ja mõju hindamine Ravi viibimine Ühiskond seab piirid Sekkumine elustiili Alternatiivravi
1.7. Mitte kunagi väljaõppinud või valmis Perearsti teadmised peavad olema ajakohased • Kuidas hoiavad perearstid oma teadmisi ajakohasena? • Perearsti erialaõpe Tõenduspõhisus perearsti töös • Paberipõhine, digitaalne või mõlemat? • Info hankimine praktikas
1.8. Kliiniliste teadmiste alused ja piirid Biomeditsiiniline teooria – peremeditsiiniline praktika • Teadmised on võim ja võib tähendab vastutust • Korrektne ei tähenda alati õiget Parem teooria – rikkalikum erialakeel – parem abi patsiendile Inimene bioloogilise ja mõtleva indiviidina • Kogemused kirjutatakse bioloogiasse • Krooniline pinge, allostaatiline ülekoormus • Allostaatilisest ülekoormusest haiguseni • Varasemate kogemuste tähtsusi • Sama sündmus – erinev kogemus Kas perearst võib olla ravitseja?
Osa 2. Olulised üldsümptomid
2.1. Väsimus ja jõuetus 2.2. Kaalulangus 2.3. Palavik 2.4. Pearinglus 2.5. Sünkoop 2.6. Kukkumiste risk ja kukkumine eakatel 2.7. Hingeldus 2.8. Rindkerevalu 2.9. Äge kõhuvalu 2.10. Äge seljavalu 2.11. Mügarikud ja moodustised
2.12. Uni ja unehäired Une regulatsioon ja unehäirete klassifikatsioon • Unehäirete klassifikatsioon Unehäirete uurimine perearstipraksises Olulisemad unehäired • Unetus Une-ärkveloleku rütmi häired • Hilise uneaja häire • Varase uneaja häire • Ebaregulaarse une-ärkveloleku rütmi häire • Ajavahesündroom (jet lag) • Öötööst tingitud une-ärkveloleku rütmi häire Hüpersomniad • Käitumuslik unevaegus • Narkolepsia • Idiopaatiline hüpersomnia Uneaegsed hingamishäired • Norskamine ja uneapnoe • Tsentraalse uneapnoe sündroomid Uneaegsed liigutushäired • Rahutute jalgade sündroom • Perioodiliste jäsemeliigutuste sündroom • Uneaegsed jalakrambid Parasomniad • NREM-parasomniad • REM-parasomniad
2.13. Äge segasusseisund eakatel
2.14. Meditsiiniliselt seletamata sümptomid Meditsiiniliselt seletamata kaebused ja sümptomid (ingl k medically unexplained physical symptoms, MUPS) Mõned MUPS seisundite näited • Fibromüalgia ja teised kroonilised valusündroomid • Krooniline väsimussündroom (KVS) • Soole ärritussündroom • Pingepeavalu • Vaagnaliiduste düsfunktsioon • Krooniline piitsalöögi (whiplash) tüüpi kaelavalu • Temporomandibulaarne häire • Hüpersensitiivsus • Põletava suu sündroom • Interstitsiaalne tsüstiit • Kroonilise vaagnavalu sündroom naistel • Kroonilise vaagnavalu sündroom meestel Arsti ja patsiendi suhe Keha, vaim ja elukogemused Nõuanded perearstile
Osa 3. Inimese organsüsteemide haigused
3.1. Veri ja vereloomeorganid Tööriistad • Anamnees • Patsiendi läbivaatus • Laborianalüüsid • Täiendavad uuringud Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused • Madal Hb • Polütsüteemia • Kiire settereaktsioon • Leukotsütoos • Suurenenud lümfisõlmed • Vastuvõtlikkus infektsioonidele • Monoklonaalne gammopaatia • Veritsuskalduvus • Trombotsütopeenia Seisundid ja haigused • Rauavaegus • Vitamiin B12 vaegus • Folaadivaegus • Kroonilise haiguse aneemia • Hemolüütilised seisundid • Hemokromatoos • Äge leukeemia • Müelodüsplastiline sündroom • Krooniline müeloidne leukeemia • Tõeline polütsüteemia • Krooniline lümfoidne leukeemia • Müeloomtõbi • Lümfoom • HlV-infektsioon ja AIDS Eriteemad • Antikoagulantravi perearstipraksises
3.2. Seedeorganid Tööriistad • Anamnees • Läbivaatus • Laborianalüüsid • Diagnostilised protseduurid • Täiendavad uuringud Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused • Sümptomid suuõõnes • Äge kõhuvalu • Kroonilised kõhuvalud • Gastroösofageaalse refluksi sümptomid • Düspepsia • Veriokse ja veriroe • Veri väljaheites • Ikterus • Kõhukinnisus • Äge kõhulahtisus • Krooniline kõhulahtisus • Anorektaalsed kaebused Seedetraktikaebused lastel • Kõhuvalud ja koolikud lastel • Kõhulahtisus lastel • Kõhukinnisus lastel Haigused ja seisundid • Aftid (suuhaavandid) • Soor • Igemepõletik • Gastroösofageaalne reflukshaigus • Peptiline haavand • Funktsionaalne düspepsia • Sapiteedehaigused • Hepatiit A • Hepatiit B • Hepatiit C • Krooniline hepatiit ja maksapuudulikkus • Äge pankreatiit • Krooniline pankreatiit • Tsöliaakia • Crohni tõbi • Haavandiline koliit • Soole ärritussündroom • Toidumürgistus • Kampülobakternakkus • Salmonella infektsioon • Giardiaas ja krüptosporidioos Antibiootikumidega seotud diarröa ja Clostridium difficile enterokoliit • Divertikuloos • Jämesoole ja rektumi polüübid • Hemorroidid • Pärasoole prolaps • Anaalfissuur • Anaalabstsess, anaalfistul ja pilonidaaltsüst • Anaalsügelus • Naaskelsabad • Solkmed ja paelussid • Song • Suur rasvik ja kõhuplastika • Söögitoruvähk • Maovähk • Jämesoolevähk • Kõhunäärmevähk • Toidutalumatus
3.3 Silm Silma uurimise instrumendid • Anamnees • Läbivaatus • Silmaravimid diagnostikaks ja raviks • Ravimite kõrvalmõjud silmadele Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused • Nägemiskaotus või nägemise halvenemine • Valud ja ebamugavustunne silmades • Punane silm • Kõõrdsilmsus ja topeltnägemine • Liigne pisaravool ja kuivad silmad • Vari, udune nägemine, täpid ja värelemine Seisundid ja haigused • Refraktsioonihäired • Infektsioosne konjunktiviit • Allergiline ja fotoelektriline konjunktiviit • Keratiit • Episkleriit ja skleriit • Iridotsükliit ja uveiit • Katarakt • Glaucoma simplex ja teised avatud nurga glaukoomid • Äge glaukoom • Reetina arteri oklusioon ja tsentraalveeni tromboos • Ealine maakuli degeneratsioon • Võrkkesta irdumine • Optikusneuriit • Kasvajad • Horneri sündroom • Silmalau haigused • Haigused pisarakanalites ja pisaranäärmetes • Silma vigastused • Diabeetiline retinopaatia • Silmaleiud arteriaalse hüpertensiooni korral • Silmaleiud temporaalarteriidi korral • Silmaleiud hüpertüreoosi korral • Vaegnägemine ja pimedus Lisateemad • Tugimeditsiin ja abivahendid • Abiorganisatsioonid
3.4. Kõrv Tööriistad • Anamnees • Läbivaatus • Diagnostilised protseduurid • Täiendavad uuringud Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused • Kõrvavalud • Kõrvasekretsioon • Tinnitus • Kuulmislangus • Pearinglus • Nüstagm Erinevad haigused ja probleemid • Kaasasündinud deformatsioonid ja peast eemalehoidvad kõrvad • Kõrvalesta vigastused ja haigused • Väliskõrvapõletik ehk otitis externa • Kõrvavaik • Võõrkehad ja kasvajad kuulmekanalis • Bulloosne müringiit • Kuulmekile ruptuur • Äge keskkõrvapõletik • Sekretoorne keskkõrvapõletik • Krooniline otiit • Otoskleroos • Kuulmislangus lastel • Kuulmislangus eakatel • Mürakahjustus • Akustikusneurinoom • Healoomuline paroksüsmaalne asendivertiigo • Vestibulaarneuriit • Meniere’i tõbi • Merehaigus Lisateemad • Kuuldeaparaadi kasutamine • Cochlea-implantaat • Tugimeditsiin ja abivahendid
3.5. Süda ja vereringe Tööriistad • Anamnees • Läbivaatus • Täiendavad uuringud Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid • Rindkere valud • Hingeldus ja köha • Jalgade tursed • Südame rütmihäirete tajumine • Halvatus • Südamekahinad lastel • Südamekahinad täiskasvanutel Seisundid ja haigused • Hüpertensioon • Stenokardia e angina pectoris • Ebastabiilne stenokardia ja südamelihase infarkt • Südamepuudulikkus • Aju insult ja aju transitoorne isheemiline atakk • Subarahnoidaalne hemorraagia • Tahhüarütmiad • Bradükardiad ja blokaadid • Aordistenoos • Aordipuudulikkus • Mitraalpuudulikkus • Mitraalstenoos • Aordi aneurüsmid • Aordi dissekatsioon • Alajäseme krooniline isheemia • Alajäseme äge isheemia • Raynaud’ fenomen • Veenilaiendid ja krooniline venoosne puudulikkus • Pindmine tromboflebiit • Süvaveenide tromboos • Posttrombootiline sündroom • Kopsuarteri trombemboolia Eriteemad • Metaboolne sündroom ja kõrge kardiovaskulaarse riski strateegia • Eluviisiide mõjutamine • Toitumine • Füüsiline aktiivsus • Elustamine kliinilisest surmast
3.6. Lihas- ja skeletisüsteem Uurimisvõimalused • Anamnees • Läbivaatus • Diagnostilised protseduurid • Täiendavad uuringud • Piltdiagnostika • Ravivõimalused perearstiabis Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused • Kaelavalud • Õlavalud • Küünarnukivalud • Labakäe kaebused • Lõualiigese valud • Rindkerevalud • Seljavalud • Õndraluuvalud • Puusavalud • Reie- ja säärevalud • Põlvevalud • Hüppeliigese valud • Kanna- ja labajala valud • Valud, kangus või turse ühes liigeses • Valud, kangus või turse mitmes liigeses • Laialdase levikuga lihaskaebused valude ja kangusega Seisundid ja haigused • Ebaspetsiifilised kaelavalud • Muskulaarsed kaelavalud e müalgiad • Mehaaniline kaelahaigus • Radikulopaatiad • Torticollis • Õlaliigese adhesiivne kapsuliit • õla tendinopaatia • Akuutne õla bursiit e limapauna põletik • Krooniline õla bursiit • Akromioklavikulaarliigese artroos • Epikondüliit • Küünarnuki bursiit • Randmepiirkonna tendinopaatiad • Pöidlaartroos • Ganglion • Päästik- e trikkelsõrm • Dupuytreni kontraktuur • Ebaspetsiifilised akuutsed nimmevalud • Ishias • Spinaalstenoos • Spondülolistees • Skolioos • Scheuermanni haigus • Puusaliigese düsplaasia • Puusaliigeses epifüsiolüüs • Calvé-Leggi-Perthese haigus • Seroosne koksiit • Reieluupea aseptiline nekroos täiskasvanutel • Puusaliigese artroos • Piriformis’e pirnlihase sündroom • Tuharalihase bursiit ja trochanter’i bursiit • Adduktortendinopaatia • Sportlase song • Puusa pitsumissündroom e femoroatsetabulaarne pitsumine • Lahtine liigeskeha e liigeshiir • Põlveliigese artroos • Meniski degeneratsioon • Patellaarne tendinopaatia – „hüppaja põlv” • Patellofemoraalne valusündroom • Prepatellaarne bursiit • Bakeri tsüst • Osgoodi-Schlatteri haigus • Anserinusbursiit • „Kasvuvalu” • Anisomeelia • Tibia periostiit • Lihaslooži sündroom • Achilleuse kõõluse tendinopaatia • Hüppeliigese ebastabiilsus • Hüppeliigese artroos • Köhleri haigus • Haglundi kand • Sissepoole pöiad • Plantaarfastsiit • Lampjalgsus • Metatarsalgia • Varvaste deformatsioonid • Hallux valgus • Fibromüalgia • Reumatoidartriit • Spondüloartriidid • Anküloseeriv spondüliit (Behterevi haigus) • Reaktiivne artriit • Psoriaatiline artriit • Põletikulise soolehaigusega kaasuv artriit • Süsteemne erütematoosluupus • Sjögreni sündroom • Vaskuliit • Temporaalarteriit ja reumaatiline polümüalgia • Viirustega kaasuv artriit • Bakteriaalne artriit • Harvad reumaatilised haigused Eriteemad • Ennetamine, ravi ja rehabilitatsioon patsientidel, kellel esinevad pikaajalised seljavalud • Meetmed pikaajaliste seletamata valude korral • Füsioteraapia • Füsioterapeut ja perearst • Füsioterapeutiline uuring
3.7. Närvisüsteem Tööriistad • Anamnees • Läbivaatus • Täiendavad uuringud Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused • Peavalu • Krambid • Parees • Pearinglus • Treemor • Näo piirkonna valusündroom • Teadvushäire • Kõnehäired Neuroloogilised sümptomid ja tunnused ilma kindla põhjuseta Terviseprobleemid ja haigused • Migreen • Tservikogeenne peavalu • Pingepeavalu • Ravimitega seotud ja ravimitest põhjustatud peavalu • Kobarpeavalu • Belli parees • Trigemmus-neuralgia • Epilepsia • Essentsiaalne treemor • Parkinsoni tõbi • Narkolepsia • Sclerosis multiplex (SM) • Krooniline subduraalne hematoom • Ajukasvajad • Palavikukrambid lastel • Meningiit ja entsefaliit • Polüneuropaatia • Rahutud jalad, perioodilised jalaliigutused une ajal ja unega seotud säärekrambid
3.8. Psüühika-ja käitumishäired Tööriistad • Anamnees • Tervisekaart psüühikahäirete korral • Diagnostilised tööriistad • Läbivaatus ja täiendavad uuringud • Psühhiaatrilised diagnoosid • Ravi ja soovitused • Vestlusteraapia • Muud mittemedikamentoossed meetmed psüühikahäirete korral • Medikamentoosne ravi • Juhiluba ja psüühikahäire • Lähisugulaste suhtumine • Psüühikahäirega isiku lapsed • Põgenike ja sisserändajate vaimne tervis • Mitme eriala koostöö perearstiabis • Koostöö spetsialistidega • Tahtest olenematu psühhiaatriline abi Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid jatunnused • Rahutus ja ärevus • Sundmõtted ja sundteod • Depressioon • Agiteeritus ja maania • Somatisatsioon • Rahutus ja segasus • Hallutsinatsioonid • Luulumõtted • Mäluhäired ja dementsussündroom • Enesetapp ja enesetapukatse • Enesevigastamine • Unehäired Sündroomid ja häired • Meeleoluhäired • Depressioon • Bipolaarne meeloluhäire • Paanikahäire • Foobsed ärevushäired ehk foobiad • Generaliseerunud ärevushäire • Sundhäire (obsessiiv-kompulsiivne häire) • Isiksusehäired • Söömishäired • Buliimia • Ägedad ja mööduvad psühhoosid • Skisofreenia • Psüühikahäiretega seotud orgaanilised seisundid • Posttraumaatiline stresshäire • Täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) • Psüühika- ja sõltuvushäired • Arenguhäirega patsiendid Perearsti töö psüühikahäiretega laste ja noorukitega • Kehalised vaevused psüühiliste probleemide väljendusena • Psüühilised häired raske või kroonilise haiguse korral • Depressioon • Ärevus • Sundhäired • Posttraumaatilised stresshäired • Vähene hoolitsus, väärkohtlemine ja kuritarvitamine • Söömishäired • Alkoholi tarvitamine • Enesevigastamine ja enesemürgitamine • Enesetapukäitumine ja enesetapp • Käitumishäired ja ADHD • Tourette’i sündroom • Autism ja Aspergeri sündroom • Psühhoosid
3.9. Kopsud ja hingamisteed Diagnoosimise meetodid • Anamnees • Läbivaatus • Uuringud haigustekitajate määramiseks ja vereanalüüsid • Allergiauuringud • Hingamisuuringud • Edasisuunamine Arsti poole pöördumise põhjused, haiguste sümptomid ja tunnused • Ninakinnisus • Ninaverejooks • Norskamine ja uneapnoe sündroom • Häirunud maitse- ja lõhnatundlikkus, halb hingeõhk • Kurguvalu • Hääle kähedus • Hingeldus ja raskendatud hingamine • Köha • Veriröga (hemoptüüs) Seisundid ja haigused • Allergiline riniit • Hingamisteede infektsioonidest üldiselt • ÜHI (ülemiste hingamisteede infektsioon) ehk nn külmetushaigus • Gripp • Äge põskkoopapõletik • Streptokokiline tonsilliit • Mononukleoos • Äge larüngiit • Läkaköha • Äge bronhiit ja äge bronhioliit • Kopsupõletik • Tuberkuloos • Astma • Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) • Kopsuvähk
3.10. Nahk Mõisted • Anamnees • Läbivaatus • Diagnostiline protsess • Täiendavad uuringud • Dermatoloogilise ravi printsiibid Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused • Sügelemine • Sügelev lööve • Palavik ja lööve • Lööve näol • Haavandid ja lööve suu piirkonnas ja suuõõnes • Muutused peanahal • Muutused peopesades ja jalataldadel • Halvasti paranevad haavandid • Villid nahal • Putukahammustused ja -nõelamised • Ümarakujulised lööbed ja „kehaseen” • Küünemuutused • Juuste väljalangemine • Liighigistamine • Nahal nähtavad sümptomid kui üldhaigestumise väljendus • „Muide, kui ma siin juba olen ...” Seisundid ja haigused • Bakteriaalsed infektsioonid • Seeninfektsioonid • Mähkmedermatiit • Herpes simplex’i viirusinfektsioonid • Herpes varicella-zoster’i viirusinfektsioon • Harilikud tüükad • Molluscum contagiosum • Täitõbi • Sügelised • Kirbud • Atoopiline dermatiit • Juveniilne plantaarne dermatoos • Seborröadermatiit ehk seborroiline ekseem • Neurodermatiit • Nummulaarne ekseem • Pompholyx ehk düshidroos • Kontaktdermatiit • Fotodermatiidid • Ravimilööbed • Urtikaaria ja angioödeem • Villpemfigoid ehk bulloosne pemfigoid • Erythema nodosum • Pityriasis rosea • Psoriaas • Palmoplantaarne pustuloos • Lame lihhen • Akne • Rosaatsea • Perioraalne dermatiit • Seborröakeratoos • Epidermoidtsüst • Lipoom • Dermatofibroom • Püogeenne granuloom • Aktiiniline keratoos • Basaalrakuline vähk (basalioom) • Lamerakuline vähk ja Boweni haigus • Melanotsüütneevused ja teised pigmentkasvajad • Melanoom (sünnimärgivähk) • Krooniline säärehaavand (ulcus cruris) • Varbaküüne sissekasv • Kosmeetiline dermatoloogia
3.11. Endokriinsüsteem, ainevahetus ja toitumine Tööriistad • Anamnees ja läbivaatus • Laboratoorsed analüüsid • Visualiseeriv diagnostika ja muud täiendavad uuringud Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja tunnused • Ülekaal ja rasvumine • Struuma • Hirsutism • Janu ja dehüdratatsioon • Lühikest kasvu laps • Pikka kasvu laps • Hüperkaltseemia • Hüpokaltseemia • Vitamiin D vaegus • Neerupealise kasvaja juhuslik leid Seisundid ja haigused • Hüpertüreoos • Hüpotüreoos • Diabetes mellitus • Düslipideemia • Osteoporoos • Hüperurikeemia ja podagra • Neerupealiste puudulikkus • Cushingi sündroom • Hüperaldosteronism • Feokromotsütoom • Hüpofüüsi haigused • Hüperprolaktineemia
3.12. Neerud ja kuseteed Tööriistad • Anamnees • Läbivaatus • Laborianalüüsid • Diagnostilised protseduurid • Pildidiagnostika ja muud lisauuringud Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja märgid • Ägedad küljevalud • Valulik ja sagedane urineerimine naistel • Noktuuria • Polüuuria • Uriinileke naistel • Alanenud neerufunktsioon • Veri uriinis • Proteinuuria • Glükosuuria • Asümptomaatiline bakteriuuria Seisundid ja haigused • Kuseteede infektsioonid (UTI) • Vesikoureteraalne refluks • Refluksnefropaatia ja krooniline püelonefriit • Akuutne nefriidisündoom • Nefrootiline sündroom • Nephropathia epidemica • Ortostaatiline proteinuuria • Krooniline neerupuudulikkus • Neerutsüst • Neerukivitõbi • Hüdronefroos • Neeruvähk • Uroteliaalne vähk • Uriiniinkontinents lastel • Enurees • Stressinkontinents naistel • Tunginkontinents naistel • Üliaktiivne põis • Uriiniinkontinents meestel
3.13. Naiste suguelundite ja rinna haigusseisundid Tööriistad • Anamnees • Läbivaatus • Laborianalüüsid • Diagnostilised protseduurid • Piltdiagnostika • Muud lisauuringud • Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja märgid • Voolus • Primaarne amenorröa • Sekundaarne amenorröa • Oligomenorröa • Metrorraagia • Menorraagia • Postmenopausaalne veritsus • Valulikud menstruatsioonid • Premenstruaalne sündroom • Alakõhuvalud • Kasvajad väikeses vaagnas • Atroofilised muutused postmenopausaalsetel naistel • Mügarikud, sügelus või valud vulvas • Tükk rinnas • Valud rindades • Sekretsioon rinnanibudest • Rinnanäärmete hüpertroofia Seisundid ja haigused • Genitaalne klamüüdiainfektsioon • Gonorröa naistel • Trihhomonoos • Genitaalne herpesviirusinfektsioon naistel ja meestel • Kondüloomid ja HPV • Vulvovaginaalne kandidaas • Bakteriaalne vaginoos • Bartoliniit • Vulvodüünia • Väikevaagnapõletik • Lichen sclerosus et atrophicus • Muud nahahaigused vulvas • Polütsüstiliste munasarjade sündroom • Myoma uteri • Endometrioos • Klimakteerium • Vaagnaelundite prolaps • Healoomulised kasvajad rindades • Rinnavähk • Vähk vulvas ja vagiinas • Emakakaela düsplaasia ja emakakaelavähk • Vähk emakakehas • Vähk emakamanustes • Perearsti roll rinna- ja suguorganite vähi korral
3.14. Rasedus, sünnitus ja pereplaneerimine Tööriistad • Raseduse jälgimise dokumentatsioon • Anamnees Rasedusriskide hindamine • Üldseisundi, eluviiside ja sotsiaalse seisundi hindamine • Varasemate rasedustega seonduvad rasedusriske mõjutavad seisundid • Käesoleva raseduse käigus tekkivad rasedusriskid • Raseduse jälgimine peale 41. rasedusnädalat Uuringud raseduse ajal • Uuringud infektsioonide suhtes • Hematoloogiliste probleemide skriining • Antikehade esinemine rasedal • Sünnieelne diagnostika • Sünnieelse diagnostika sõeluuringud • Loote rakuvaba DNA analüüs raseda veres ehk mitteinvasiivne sünnieelne test (NIPT) • Ultraheliuuringud Loote seisundi hindamine • Emakapõhja kõrguse mõõtmine • Loote liigutuste jälgimine ja loote südamelöökide kuulatlemine • Kardiotokograafia • Loote eesasuva osa määramine Naise rasedusspetsiifiliste seisundite sõelumine • Hüpertensioon ja preeklampsia • Gestatsioondiabeet • Gestatsioondiabeediga patsiendi raseduse jälgimine ja sünnituse ajastamine • Kaal • Ödeemid • Platsenta eesasetsus • Loote vaagnaotsseis Tervisenõustamise programm • Informatsioon raseduse ja sünnituse kohta • Imetamine ja imikuperiood Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja märgid raseduse ajal • Veritsused • Iiveldus • Kõhu- ja alakõhuvalud • Voolus • Rasedussügelus • Mõned muud tavalised raseduskaebused Seisundid ja haigused • Mitmikrasedus • Enneaegne sünnitus • Vaagnaliiduste düsfunktsioon • Rinnapõletik • Psüühilised sümptomid peale sünnitust • Jälgimine perinataalse surmajuhtumi, kahjustuste või väärarengute korral Eriteemad • Kontratseptsiooni nõustamine • Rasestumisvastased meetodid (RVM) • Steriliseerimine • Lastetus ja kehaväline viljastamine • Raseduse katkestamine
3.15. Meeste suguelundid Uurimisvõimalused • Anamnees • Läbivaatus • Laboratoorsed uuringud • Diagnostilised protseduurid Arsti poole pöördumise põhjused: kaebused ja sümptomid • Lööve peenisel • Valud peenises • Valulik ja sagedane urineerimine meestel • Voolus kusetorust • Akuutne uriiniretentsioon naistel ja meestel • Valud, turse ja tükid skrootumis • Hemospermia • Sümptomid alumistest kuseteedest eakatel meestel • Erektsioonihäire, libiido langus ja meeste hüpogonadism • Günekomastia • Doping Seisundid ja haigused • Genitaalne klamüüdiainfektsioon meestel • Gonorröa meestel • Genitaalherpes • Balaniit • Tüükad meestel • Epididümiit • Krooniline vaagnavalusündroom (krooniline prostatiit) • Äge bakteriaalne prostatiit • Orhiit • Healoomuline eesnäärme suurenemine (beniigne prostatahüperplaasia) • Eesnäärme pahaloomuline kasvaja • Testiste halvaloomuline kasvaja • Peenise halvaloomuline kasvaja • Fimoos • Parafimoos • Priapism • Viltune või kõver peenis • Laskumata munandid • Hüdrotseele • Varikotseele • Spermatotseele • Munandi ripiku torsioon • Traumad
3.16. Seksuaalmeditsiin Tööriistad • Anamnees • Kliiniline uuring ja lisauuringud Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja kaebused naistel • Rahulolematus oma kehaga ja oma suguorganitega • Libiido probleemid • Genitaalne valu ja muud häired seksuaalühte ajal • Probleemid seksuaalse erutuvusega / alanenud funktsioonivõime • Orgasmi probleemid • Naiste ejakulatsiooniprobleemid • Seksuaalne kuritarvitamine ja vägivald lähedastes suhetes Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja märgid meestel • Rahulolematus oma keha ja oma suguorganitega • Erektsiooniprobleemid • Ejakulatsiooni- ja orgasmiprobleemid • Ihaprobleemid ja meeste hüpogonadism • Valud seksuaalelus ja seksuaalvahekorras (düspareuunia) Eriteemad • Seksuaalelu erinevates elufaasides • Haigus ja seksuaalfunktsioon • Sooline identiteet, seksuaalne identiteet ja seksuaalne orientatsioon • Naiste ümberlõikamine – suguelundite moonutamine
3.17. Vigastused ja mürgistused Meditsiiniliste hädaabiteenuste kommunikatsioon, koostöö ja organiseerimine Meetodid • Anamnees • Vigastuste dokumenteerimine • Kliiniline uurimine ja leiud erinevate vigastustüüpide korral • Lisauuringud • Varustus ja ravimid • Üldised raviprintsiibid vigastuste korral Arsti poole pöördumise põhjused, sümptomid ja märgid • Peavigastus • Kaelavigastus • Vigastused õlaregioonis • Vigastused küünarnukipiirkonnas • Vigastused käel, randmes ja käsivarrel • Vigastus käelabal ja sõrmedes • Seljavigastus • Rindkere vigastus • Kõhuvigastused • Vigastus reieluus, puusas ja vaagnas • Põlvevigastus • Vigastus hüppeliigeses • Vigastused labajalas ja varvastes • Mürgistused ja üledoosid Seisundid ja haigused • Ninaluumurd • Hambavigastus • Rangluumurd • Õla luksatsioon • Radius’e pea subluksatsioon • Radius’e murd • Scaphoideum’i murd • Metakarpaalmurd • Sõrmeluumurd • Sõrmeluksatsioon • Pöidla ulnaarse kollateraalligemendi ruptuur • Haamersõrm • Nööpauguvigastus • Sõrmeotsa amputatsioon • Sinine küüs • Küünevigastused • Roidemurd • Sabaluumurd • Reieluukaela murd • Patella vigastused • Meniski vigastused põlves • Ligamendi vigastus põlves • Sääreluumurd • Achilleuse kõõluse ruptuur • Metatarsaalluu murd • Varbamurd ja varbaluksatsioon • Võõrkehad nahas • Kinniistuv kalakonks nahas • Kõrgsurvevigastused • „Mööda lask” • Hammustusvigastused • Hariliku merilohe (Trachinus draco) torge • Lõvilaka meriseene (Cyanea capillata) mürgistus • Rästiku hammustus • Puugihammustus • Mäestikuhaigus • Barotrauma • Kessoontõbi (sukeldustõbi) • Uppumine • Külmakahjustused • Hüpotermia • Põletusvigastused • Alkoholimürgistus • Delirium tremens, alkoholiabstinents ja rehabilitatsioon • Opioidimürgistus • Bensodiasepiini mürgistus • Mürgistus amfetamiiniga ja designer-narkootikumidega • Abstinents ja rehabilitatsioon opioidide, sedatiivide, hallutsinogeenide ja muude stimuleerivate ainete korral • Paratsetamooli mürgistus • Atsetüülsalitsüülhappe mürgistus lastel • Rauatableti mürgistus lastel • Tubakamürgistus lastel • Happelised ja aluselised vigastused • Mürgistus petrooleumitoodetega • Mürgistus taimede ja seentega Eriteemad • Anafülaksia • Õnnetused – prioriseerimine ja esmaabi • Seksuaalne kuritarvitamine • Seksuaalse kuritarvitamise tüübid ja ulatus • Perearsti kohtumine patsientidega, kes on kogenud vägivalda ja kuritarvitamist • Kriisipsühhiaatria ja katastroofikäsitlemine perearstipraksises • Debriifing
Osa 4. Elukulg
4.1. Laps ja lapsepõlv Laps kogukonnas • Lapsed ooteruumis • Lapsed, keda ei kohta ooteruumis • Sotsiaalsed erinevused ja probleemne kasvukeskkond Kasv ja areng • Kaal ja pikkus • Motoorne areng • Kognitiivsed funktsioonid, suhtlemine ja kõne • Immuniseerimiskava Laps ja perekond • Perekultuur • Haiguskogemus ja perekondlikud tavad • Perekond kui süsteem Laste läbivaatus • Kontakti loomine • Läbivaatus Äge haigus • Täiendavad uuringud • Palavik • Hingamisteede infektsioonid • Lööve • Kõhulahtisus ja oksendamine • Tugevdada lapsevanemate enesetõhusust • Haiged lapsed kodus ja lasteaias Erivajadustega lapsed • Perearsti roll • Psühhosotsiaalsed probleemid ja psühhiaatrilised häired • Probleemide ulatus ja loomus • Uurimine – nelja jala mudeli kasutamine
4.2. Noorukid ja noored täiskasvanud Perearsti roll Arengutee • Kehaline areng • Psühhosotsiaalsed muutused Tervislik seisund Subjektiivsed vaevused Suutervis Funktsioneerimisvõime Eluviis Kehaline aktiivsus Uni Toitumine Uimastite kasutus Konsultatsioon nooruki ja noore täiskasvanuga Tundliku informatsiooni käsitlemine Koostöö tervise ja arengu edendamisel • Kool ja koolitervishoiuteenus • Eriarstiabi • Teised koostööpartnerid
4.3. Keskiga Haigus- ja suremuspanoraam Riskitegurid Ennetamine Organiseeritud sõeltestimine ja oportunistlik testimine Vanusevahemik 40–65 eluaastat kui elufaas Keskiga ja tööelu Elufaasi eripärad naistel ja meestel Väljakutsed perearstile
4.4. Vanadus Eakate laine ja muud lained Terve, haige või lihtsalt eakas? • Normaalsed ealised muutused • Sümptomid ja haigus Eakad patsiendid perearstipraksises • Ettevalmistused eakate konsultatsiooniks • Vestlus ja anamnees • Läbivaatus • Koduvisiit Eakate meditsiiniline ravi • Medikamentoosne ravi • Eakate kirurgiline ravi Eakate taastusravi Ennetamine eakatel
4.5. Elulõpu hool Koostöö Patsiendi tugivõrgustik ja toetused Palliatiivne ravi • Vestlus • Sümptomite kaardistamine • Sümptomite leevendamine Valuravi Lisaravimid ja -meetodid, mida kasutatakse valuravis Muu sümptomeid leevendav ravi Eetilised valikud • Millal on aeg? Viimased päevad ja tunnid Kui inimene sureb • Surma tuvastamine • Kui on võetud endalt elu • Kui sureb laps Leinareaktsioonid • Leinaprotsessi faasid • Leinast haigeks jäämine • Lapsed, kes kogevad lähedase surmahaigust ja surma • Leinagrupid • Arsti oma reaktsioonid
Osa 5. Erinevate eesmärkidega konsultatsioonid
5.1. Terviseriskidest teavitamine, tervete tervisekontroll ja reisimeditsiin Terviseriskidest teavitamine konsultatsiooni käigus • Kommunikatsioon • Risk ja riskihinnang • Motivatsioon • Kas kõik peavad saama nõu? • Kuidas me seda teeme? • Internet ja muu meedia • Patsiendile orienteeritus • Terviseriskidest teavitamise kõrvalmõjud • Mida peaks perearst tegema? Tervete tervisekontroll • Tervisekontrollide mitmed tüübid • Kasu tervisekontrollidest Tõendus tervisekontrollide tervisekasude kohta • Mida peaks tervisekontrolli programmid sisaldama? • Tervisekontrollidel võivad olla negatiivsed küljed • Uuringute tulemused Reisimeditsiin • Reisieelsed visiidid • Kasulikud veebilehed • Toit ja jook • Seksuaalsel teel levivad haigused • Vaktsineerimine infektsioonhaiguste vastu • Malaaria ennetusmeetmed • Lennureisid • Mootorsõiduki rentimine • Krooniline haigus ja tavapäraselt kasutatavad ravimid • Reisikindlustus • Päevitamine ja suplemine • Mõned olulised patsiendirühmad • Palverännakud, terviseturism • Reisiapteek
5.2. Perearst ja krooniliste haigustega patsiendid Esinemine, seos sotsiaaldemograafiliste teguritega ja arsti poole pöördumine Terminid ja definitsioonid Krooniliste haiguste ja seisundite käsitlemine • Krooniliste haigustega patsientide konsultatsioonid • Programm jälgimiseks ja kontrolliks • Kui sageli peaks kroonilise haigusega patsiente perearstikeskusesse tervisekontrolliks kutsuma? • Tervisekontrolli sisu • Mõned praktilised näpunäited perearstile Patsiendi perspektiiv ja haiguse kogemine Lein ja depressioon Krooniline haigus ja seksuaalfunktsioon Saavutamine Mitme eriala vaheline koostöö ja rehabilitatsioon
5.3. Suitsetamisest loobumine Suitsetamine tapab ja lühendab elu, kuid mahajätmine aitab • Nikotiinisõltuvus ja abstinents Perearsti roll suitsetamisest võõrutamisel • Sekkumismeetodid • Struktureeritud plaan suitsetamisest loobumise nõustamiseks oma praksises
5.4. Uimastavate ainete ja sõltuvusprobleemidega patsiendid Uimastavate ainete epidemioloogia • Alkohol • Illegaalsed uimastavad ained • Sõltuvust tekitavad ravimid Uimastavate ainete tarbimise tagajärjed • Uimastavate ainete tarvitamine ja psüühiline tervis • Uimastavate ainete kasutus ja somaatiline tervis • Sotsiaalsed tagajärjed Uimastavate ainete ja sõltuvusproblemaatikaga patsientide ravi • Perearsti kohtumine patsientidega, kellel esineb uimastavate ainete kuritarvitamine • Mitme eriala vaheline koostöö sõltuvuspatsientidega • Suunamine spetsialiseeritud teenusele • Kahjude vähendamise keskused • Psühhoteraapilised ravimeetodid Seisundid ja haigused • Alkoholiprobleemidega patsient perearstikeskuses • Kui patsiendil on diagnoositud kuritarvitamine või sõltuvus? • Opioidisõltuvus • Bensodiasepiinide kasutus ja sõltuvus • Kodeiinisisaldusega ravimid
5.5. Põgenikud ja sisserändajad Olulisimad väljakutsed põgenikele ja sisserändajatele tervishoiuteenuse osutamises Arsti-patsiendi suhtlemine ja tõlgi kasutamine • Tõlk • Tõlgitud vestluse korraldamine Kultuurilised erinevused • Kuidas tervist mõista Spetsiifilised ja keerulised kliinilised probleemid • Toitumisega seotud seisundid • Infektsioonid • Reaktsioonid paguluses olemisele • Reaktsioonid sõjale, vägivallale ja piinamisele • Kliiniline läbivaatus
Osa 6. Perearstiks olemine
6.1. Terve, haige või riskirühmas? Risk kui fenomen Risk meditsiinis • Epidemioloogia tähendus • Terve või riskirühmas? • Riskirühmas või haige? Riskiepideemia teadustöös • Riski avastamine • Riski vähendamine • Riski vähendamine maksab • Riski selgitamine Perearstikeskuses • Haiguste ennetamine perearstipraksises • Kvaliteedinõuded ennetusmeetmetele
6.2. Prioriseerimine perearstiarstipraksises Prioriseerimine Keskmes on patsient • Kahaneva piirkasulikkuse seadus • Oma töö refleksioon ja kaardistamine • Strateegia ja töökorraldus Piirid ning kunst öelda ei
6.3. Ebakindlus, ebasoodsad sündmused ja meditsiinilised vead Kõrvalekalded soovitavast käsitlusest, iatrogeensed kahjustused ja meditsiinilised vead • Sissekanne tervisekaardis • Erinevad perspektiivid Ebakindlus meditsiinis • Väldi kinnituskalduvusest tingitud eksimusi • Hea suhtlemine vähendab ebakindlust, vigu ja kaebusi • Kuula patsienti ning jäta ruumi kahtlusteks Meditsiinilisest veast ja ebasoodsast sündmusest teatamine • Õpi juhtunust
6.4. Eetilised kaalutlused perearstipraksises Mis on kliiniline eetika? Isikuautonoomia printsiip • Vaikimiskohustus • Patsiendiautonoomia ja ressursside kasutus
6.5. Peremeditsiin muutuses ja arengus Millised muudatused on ühiskonnas toimumas? • Muutused rahvastikus ja patsientide seas • Tehnoloogia ja biomeditsiini areng • Muutused haiguspildis • Teadmiste alused Erialalised väljakutsed • Struktuur ja koostöö • Sisu • Haridus • Teadustöö • Perearstid peavad osalema eriala arengus
Raamatuga „Peremeditsiin” seonduvad märksõnad: peremeditsiin, kõrgkooliõpikud
Raamatu „Peremeditsiin” ilmumisandmed: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020
×![]()
Soovitame lisaks väljaandele „Peremeditsiin” vaadata ka neid trükiseid:
|